Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Minister Peterson: Harvikhaiguste ravi lahendused on osa suuremast tervishoiureformist

28.02.2023 | 18:22

Harvikhaigustega pered on jäetud liiga kauaks üksi. Riigil tuleb süsteemselt otsida ja leida paindlikumaid koostöövõimalusi nende inimeste raviks, kelle haigus on haruldane ja ravi kallis. See on üks osa suuremast tervishoiureformist, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson täna harvikhaiguste konverentsil peetud kõnes.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond saab 2023. aastal riigilt harvikhaigustega laste raviks erakorralise toetusena 800 000 eurot. Toetus võimaldab rahastada mitmete haruldaste haigustega laste ülikalleid ravimeid. Siiski on abivajajate rohkuse tõttu jätkuvalt väga oodatud ka eraannetused.

„Harvikhaigustega tegeleb haigekassa tasakesi, vastavalt võimalustele. Aga igal pool, kuhu tervishoius vaatad, küsib olukord suuremate mõtestatud muudatuste järele. Mina usun Maailma Terviseorganisatsiooni ja olen veendunud, et Eestile on parim ja ökonoomseim mudel jätkuvalt solidaarne tervishoiukorraldus, mis aga vajab tõsist remonti,“ ütles minister Peep Peterson.

Ministri sõnul ilmnes kiirabijärjekordadele ravi otsides patsientide kohta olulisi fakte. Kiirabiliit juhtis tähelepanu, et linnastumisega seoses ei ole Tallinnas ja Põhja-Eestis erakorralise meditsiini mahud enam piisavad. Sama hulk inimesi, autosid, voodeid peavad rahuldama 25% suurenenud elanikkonda. „Dr Popov tõi esile kiirabi peamise kliendi – 80-90-aastase multimorbiidse patsiendi, kellel puudub võimekus ise tervisekeskusse pöörduda ja olukorras, kus perearstid koduvisiitidest hoiduvad, ongi tema ainus võimalus tervishoiusüsteemist osa saamiseks kutsuda kiirabi ja seda tihti staadiumis, kus ravi on kulukam, kui olnuks probleemide algusfaasis,“ selgitas Peterson.

„Muutusi on vaja ka rahastamise poolel. Ligi 10 000 inimest aastas otsustavad loobuda töötamisest töölepingu alusel ja lähevad üle maksu-optimaalsemale ettevõtlusvormile. Keskmise palgaga töötaja säästab nii ainult ravikindlustusmaksult 2000 eurot aastas, kõik kokku tekitavad Haigekassale juba 20-miljonilise augu,“ ütles Peterson, tuues võrdluseks, et  harvikhaiguste raviks investeerib haigekassa 11 miljonit eurot aastas.

Oma kõnes puudutas minister ka teravat tervishoiutöötajate puudust. „Pandeemiamaraton on inimesed ära väsitanud ja inimesed on ka vanemaks saanud. Lõpuks ometi on tervishoiutöötaja hakanud eelistama tervislikumat töötamist. Aga ületunnitöö jääb tegemata, topeltkoormus katmata. Inimpõud on meeletu,“ ütles minister Peterson. „Me ei saa loota realistlikult, et meile sünnib juurde sadades uusi arste erinevatele erialadele ja veel rohkem õdesid. Peame olema nõelteravad ja järjekindlad, et meditsiinilised teadmised ja oskused rakenduksid kõige õigemates kohtades, samal ajal kui muid funktsioone sujuvalt teistele asjatundjatele suuname,“ selgitas minister Peterson.

Ministri sõnul on tänuväärne, et 2021. aasta lõpul Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodud harvikhaiguste kompetentsikeskus koondab nii Eestist kui rahvusvahelistest võrgustikest parima teadmise, et aidata harvikhaigusega patsientidel ja nende pereliikmeil leida parim tee tervisemuredega toimetulekuks. „Tänan ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, kes on pikki aastaid vankumatult harvikhaigustega laste eest seisnud. Tänan haigekassat arvestatava ja kasvava panuse eest ja ravimitootjaid, kes on tulnud headesse kokkulepetesse nii haigekassa kui Lastefondiga,“ ütles minister Peterson.

Täna, 28. veebruaril tähistatakse ülemaailmset harvikhaiguste päeva. Harvikhaigus tähendab seda, et konkreetne haigus on haruldane, kuid harvikhaigused kahjuks haruldased ei ole. Eestis Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskuses saab aasta jooksul harvikhaiguse diagnoosi ligikaudu 1000 inimest. Tallinnas toimus harvikhaiguste päeva puhul rahvusvaheline konverents, kus keskenduti harvikhaiguste ravi kättesaadavusele. Lisainfo konverentsi kohta: https://bit.ly/3ZlJgFs

Eva Lehtla

Meediasuhete nõunik (terviseala)