„Täna ehitab riik uut valitsust ja kombib teemasid, millistes nähakse Eesti suurimaid murekohti ja tulevikuväljakutseid, arenguperspektiive. Poliitikud otsivad ühisosa ka lahendusteedes. Kui ühisosa ei leita või väärtused on erinevad, siis on neil teemadel edasiminekut raske oodata, sest vähest saab teha keegi üksi, ikka koostöös on vaja tegutseda,“ ütles minister Peep Peterson. „Minu jaoks on kindlasti olulisim neil läbirääkimistel jõuda ühise nägemuseni tervishoiu rahastamise küsimuses.“
Ministri sõnul on vaja ravikindlustuse rahastamise vundament üle vaadata ja kohandada seda 21. sajandi majandus- ja töösuhete struktuurile. „Mina usun Maailma Terviseorganisatsiooni ja olen veendunud, et Eestile on parim ja ökonoomseim mudel jätkuvalt solidaarne tervishoiukorraldus, mis aga vajab tõsist remonti,“ ütles minister Peterson. „Muudatuste puhul on ülitähtis, et teeme otsused koos arstide, õdede ja hooldajate ning loomulikult haiglajuhtide ja perearstidega. Kõik tervishoiusektori osapooled on ühtlasi ka kaasvastutajad süsteemi toimimise eest. Eesti inimeste paremat tervist ja tervena elatud aastate kasvu saavutame kokku leppides ja koostöös.“
Minister lisas, et tervishoiule ei saa küsida lisaraha, andmata samal ajal selget sõnumit, mis läheb inimeste jaoks paremaks ja kuidas abi paraneb. „Lisaraha ilma parema koostööta tulemust ei anna. Meil on Eestis vähitõrje tegevuskava. Ka selle dokumendi sündimine on näide koostöötahtest meie spetsialistide ja ametkondade vahel. Hoidkem seda koostöötahet teadlikult ja alati meelel,“ ütles minister, soovides konverentsil osalejatele avatust, julgust mõelda tervishoiukorralduslikest stampidest välja, usaldust kolleegide vastu ja kollegiaalsust.
2021. aasta mais kinnitati Eesti vähitõrje tegevuskava aastani 2030, mille koostamisse panustas üle saja valdkonnaeksperdi. Tegevuskava eesmärk on vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti. Praeguseks on koostöös vähitõrje valdkonna ekspertidega koostatud ka rakenduskava.
Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi ligi 9000 inimest ja 2021. aastal nõudis haigus üle 3500 inimelu. Hinnanguliselt kuni 40% vähijuhtudest oleks ennetavad vähendades elustiiliga seotud vähi riskitegurite levimust rahvastikus, esmajoones tubakatoodete ja alkoholi tarvitamist, ülekaalulisust ning vähest kehalist aktiivsust, luues tervist toetavat keskkonda ning suurendades vaktsineerimisega hõlmatust.
Lisainfo konverentsi kohta: https://bit.ly/3JsrHNT