“Hooldekoduteenus muutus inimestele rahaliselt kättesaadavamaks ning teenust kasutab senisest rohkem inimesi. Selles mõttes täitis reform oma peamise eesmärgi,“ ütles Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar juhataja Epp Kallaste. „Edaspidi on oluline tagada, et hooldekoduteenuse kulude kasv ei seaks ohtu saavutatud paranemist ega jätaks tagaplaanile teisi vajalikke teenuseid. Uuring näitas, et kodus elamist toetavad teenused ei arenenud reformi tulemusel piisavalt. Seetõttu tuleb pikaajalist hooldust vaadata tervikuna ning arendada erinevaid teenuseid nii, et inimesed saaksid oma vajadustele vastavat abi õigel ajal ja sobivas kohas.”
Mõjuanalüüsi järgi muutus reformiga hooldekoduteenus inimestele majanduslikult kättesaadavamaks ja taskukohasemaks. Võrreldes reformieelse ajaga ei sõltu hooldusteenuse saamine enam nii suurel määral inimese või tema lähedaste majanduslikust seisust. Inimese kanda jääv osa vähenes varasemalt 78 protsendilt 53 protsendile.
„Hooldereformiga oleme aidanud muuta teenuse inimese jaoks rohkem taskukohasemaks, kuid peame tunnistama, et ainuüksi hooldekodukohtade juurde loomisega ei lahenda me ära vananeva ühiskonna ees seisvaid probleeme. Euroopa võrdluses on Eestis suhteliselt palju hooldekodukohti, kuid see peegeldab ka asjaolu, et kodus elamist toetavaid teenuseid ei ole seni piisavalt arendatud ning suurem surve langeb hoolekandeasutustele," selgitas Sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull. „Meie oluliseks väljakutseks ja hooldereformi järgmiseks etapiks ongi välja arendada ja panustada kodus toetavaid teenuseid. See oli ka üks analüüsi olulisemaid ettepanekuid toetussüsteemi korrastamise, varasema sekkumise ja parema infovahetuse-koostöö kõrval.“
Riigi lisarahastus kattis 2025. aastal KOVide arvestusliku reformiga seotud lisakulu peaaegu täielikult, kuid rahastamisvajadus kasvab pikaajaliselt. Kulukasvu rahastamiseks suunas riik KOVidele reformiga seotud lisavahendeid 2025. aastal 66,1 miljonit eurot.
Reformijärgsete andmete põhjal kattis keskmine vanaduspension üldjuhul inimese kandva jääva osa. Samas on see inimeseti erinev ning tegelik maksumus võib sõltuda mitmest tegurist, näiteks kus ja millise hinnaga hooldekodu inimene valib, alternatiivse ja kodulähedase koha puudumine ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäärast ja võimalikest täiendavatest toetustest.
Taskukohasem teenus suurendas nii hooldekodus olevate inimeste arvu kui ka pakkumist. Teenus muutus kättesaadavamaks ja just reformi alguses kasvas kiiresti hooldekodus olevate inimeste arv. See tekitas ka olukorra, kus nõudlus ületas kiiresti pakkumise ja mis võis mõjutada ka teenusehindu. Reformi tulemusena kasvas hooldekodudes olevate inimeste arv 2023. aastal 9,5% ja 2025. aastal 5,1%, Kui 2022. aasta lõpus kasutas hooldekodu kohta 9617 inimest, siis 2025. aasta lõpus 12 037. Täiendavalt loodi juurde 1666 uut kohta: 2022. aasta lõpus oli 10 882 ja 2025. aasta lõpus 12 548 hooldekodu kohta.
Paranesid ka kvaliteetse hoolduse pakkumise eeldused: loodi juurde ligi 1100 töökohta ning kasvasid hooldus- ja abihooldustöötajate palgad vastavalt 10% ja 5%. Need loovad võimalused kvaliteetse ja inimkeskse hoolduse pakkumiseks.
Analüüs näitas, et reform suurendas kohalike omavalitsuste rahastamisvastutust ja halduskoormust. Abivajaduse hindamine oli omavalitsuse kohustus ka enne, kuid ülesandeid tuli juurde rahastusotsuste, arveldamise, info- ja andmevahetusega. Samas andis see omavalitsustele parema ülevaate oma elanike hooldusteenuse vajadusest ja kasutamisest.
„Analüüsi tulemused aitavad meil paremini planeerida edasisi tegevusi, lähtudes pikaajalistest prognoosidest. Edasi töötame analüüsi soovitused ja ettepanekud läbi, kaasates sellesse ka meie partnereid,“ sõnas Sõmer-Kull. „Samas on juba riigil ka mitmed analüüsiski välja toodud soovitused ja arendused töös.“
Välisvahenditest on riik 2021-2027 eraldanud kohalikele omavalitsustele ligi 33 miljonit eurot kodus elamist toetavate teenuste toetamiseks, sh. teenusmajade rajamiseks. Teenusmajad on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaelus rohkem tuge, kuid ei vaja veel hooldekodu teenuseid, kuid neil on ligipääs vajalikele hooldusteenustele ja toetusele.
Üheks oluliseks sammuks on tervise- ja sotsiaalvaldkonna senisest tihedam lõimimine, et keeruka abivajadusega inimesed saaksid terviklikumat tuge ning võimalikult kaua iseseisvalt ja väärikalt oma kodus elada.
Ühtlasi käivitas ministeerium tänavu heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi, mille eesmärgiks on kasutusele võtta uuenduslikud tehnoloogiapõhised lahendused eakatele ja erivajadustega täisealistele. See aitab neil kauem iseseisvalt ja turvaliselt kodus hakkama saada ning ühtlasi vähendada lähedaste koormust ja lihtsustada hooldajate tööd.
Mõjuanalüüsi kuus peamist soovitust
Arvestades rahvastiku vananemist tuleb arendada jõulisemalt kodus ja kogukonnas elamist toetavaid teenuseid. Toetada enam omaste hooldajaid ja rakendada heaolutehnoloogiaid.
- Suurendada pikaajalise hoolduse rahastuse mahtu, et arendada ja tagada lisaks kodus elamist toetavaid teenuseid.
- Korrastada üldhooldusteenuse toetussüsteemi – luua ühtne üleriigiline arvestuslik toetusmäär, lähtuvalt hoolduskulude ühtsest arvutusloogikast.
- Suurema hooldusvajadusega, näiteks dementsusega inimeste puhul arvestada suurema toetusega.
- Parandada andmevahetust ja vähendada halduskoormust – arendada ühtne infosüsteem.
- Luua üleriigiline lahendus vabade teenuskohtade ja ootejärjekordade info koondamiseks.
Hooldereform muutis väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamist. Kohalik omavalitsus hakkas katma inimeste hoolduskulusid ja loodi täiendav hüvitis väiksema sissetulekuga teenusesaajatele. Reformiga sooviti vähendada inimeste ja nende lähedaste rahalist koormust ning parandada üldhooldusteenuse kättesaadavust. Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar ja SA Mõttekoda Praxis läbi viidud analüüsi eesmärk oli hinnata terviklikult 2023. aastal jõustunud hooldereformi mõju ja teha ettepanekuid süsteemi edasi arendamiseks.
Valminud mõjuanalüüs hindas reformi tulemusi aastatel 2021-2025 ning toetus registri- ja aruandlusandmetele, kohalike omavalitsuse finantsandmetele, teenuseosutajate majandusnäitajatele, küsitlustele ja intervjuudele ning rahvastiku ja üldhooldusteenuse kulude prognoosile aastani 2050.
