Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Peterson: Eesti tööhõivepoliitika vajab korrastamist

14.12.2022 | 08:13

Täna on riigikogus esimesel lugemisel tööturumeetmete seadus. Uus seadus korrastab ja lihtsustab tööturuteenuste õigusruumi ja võimaldab edaspidi tõhusamalt reageerida muutustele tööturul. 


„OECD ekspertide soovitusel ning sotsiaalpartnerite heakskiidul korrastame töötukassa pakutavat abi. Uue baasseadusega muutub selgemaks pilt tööturuteenustest ning sellele järgneva tööhõiveprogrammiga täpsustuvad tingimused. Eesmärgiks on pakkuda meie inimestele tuge tööelus ja karjäärimuutustes terve tööelu jooksul, kasvatada usaldust ja parandada inimeste kogemust nii Töötukassa kui selle teenustega,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Tööturuteenused ja -toetused ning nende tingimused koondatakse kokku seaduse alusel kehtestatavasse tööhõiveprogrammi. Väheneb dubleerimine, suureneb läbipaistvus ning võimalus efektiivselt reageerida tööturu olukorrale. Samuti ühendatakse kolm töötukassa senist andmekogu ühtseks andmekoguks, mis lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid. Seadusemuudatus ei mõjuta tööandjate ega töötukassa klientide õigusi ja kohustusi.

Praegu reguleerib tööturuteenuste osutamist reguleerib kaheksa erinevat õigusakti ning erinevad teenused ja sihtrühmad on pihustatud nende õigusaktide vahel laiali. Selle tulemusena on töö otsimisel tuge vajavatel inimestel ja tööandjatel raske aru saada, milliseid teenuseid ning mis tingimustel töötukassa neile pakub. Muudatusega grupeeritakse sama eesmärgiga tööturuteenused ja tööturutoetused eelnõus tööturumeetmeteks ning töötutumeetmete loetelu on seaduses lõplik. Tööturumeetmeid on kokku 10, nende hulgas näiteks töövahendus, karjääriteenused, oskuste arendamine, töövalmiduse toetamine, töövõime toetamine, ettevõtluse toetamine. 

„Näiteks kehtib praegu väga mitu palgatoetuse skeemi, mis on reguleeritud sõltuvalt sihtrühmast erinevates õigusaktides  ja tööandjal on raske aru saada, millised palgatoetuse tingimused just tema värvatavale töötajale kehtivad,“ selgitas tervise- ja tööminister Peep Peterson. 

Samuti on süsteem väga koormav – teenuste kohandamine vastavalt tööturu vajadusele tähendab pidevat erinevate õigusaktide muutmist ning ühe tööturuteenuseid reguleeriva õigusakti muutmine toob sageli kaasa vajaduse muuta ka teisi tööturuteenuseid reguleerivaid õigusakte.

Seaduseelnõu tugineb 2021. aastal valminud OECD analüüsile „Aktiivse tööturupoliitika edendamine Eestis“, mis tõi olulise probleemina välja, et Eesti tööhõivepoliitika õiguslik korraldus on väga keeruline ja killustunud, muutes selle haldamise koormavaks ning inimesele raskesti mõistetavaks. 

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2024. 

Eelnõu ja selle menetlusega on võimalik tutvuda riigikogu veebilehel.
 

Riina Soobik

Meediasuhete nõunik (tööala)