Sotsiaalministeerium arutas täna Euroopa Komisjoni äsja avaldatud platvormitöö direktiivi platvormide, tööõiguse asjatundjate, ametiühingute, tööandjate ning teadlastega. Kohtumisel tõdeti, et Eesti seisukohtade kujundamisel on oluline leida tasakaal uute töötamise vormide ja seda võimaldavate platvormide ärimudelite ning seal töötavate inimeste sotsiaalsete garantiide tagamise vahel.
Kohtumisel tutvustati Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekut platvormitöö reguleerimiseks ning arutati, milliseid kohustusi ja võimalusi ettepanek kaasa võib tuua. Huvilistel, seal hulgas ka platvormitöö tegijatel, on võimalik esitada Eesti seisukoha kujundamiseks ka kirjalikke ettepanekuid.
„Eestis teeb iganädalaselt platvormitööd 56 000 inimest. Siit on pärit mitmed platvormiettevõtted, näiteks Bolt, GoWorkABit, Helpific ja teised, kelle tähtsust Eesti majandusele ei tohi alahinnata. See muudab platvormitöö direktiivi Eesti jaoks erakordselt oluliseks. Soovime kujundada Eesti seisukohad platvormitöö direktiivi kohta läbipaistvalt, dialoogis platvormide ja platvormitöötajatega. Tähtis on jõuda lahenduseni, mis parandab platvormitöö tegijate tööõiguslikku kaitset ja sotsiaalseid garantiisid, aga samas arvestab platvormide ärimudeliga ning säilitab nende loodud lihtsa ja efektiivse ligipääsu tööturule,“ sõnas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich.
Direktiivi ettepaneku eesmärk on parandada platvormitöö tegijate kaitset tööturul. Ettepanek hõlmab näiteks töötajate tööalase staatuse määramist, reguleerib algoritmidel põhinevat jälgimist ja sellest tulenevate otsuste tegemist, platvormitöö läbipaistvust ning näeb ette privaatse suhtluskanali loomise platvormitöö tegijate ja nende esindajate vahel.
Platvormitöö direktiivi eelnõu järgi:
- peavad liikmesriikides olema reeglid, mis võimaldavad hinnata platvormi kaudu töötegijate tegelikku staatust, st kas töötamine on töölepinguline suhe või muu teenuse osutamise vorm ja vajadusel klassifitseerida platvormi kaudu tööd tegev isik töötajaks. Eelnõu annab võimalikud kriteeriumid, kuidas tuvastada lepingu olemus, nt kas platvorm teostab järelevalvet tehtud töö üle ja kontrollib töö tulemuslikkust, piirab töötegija vabadusi, kehtestades nt nõudeid töö- ja puhkeajale jne. Kui digitaalne tööplatvorm kontrollib töö tegemist, siis tuleb eeldada töölepingulise suhte olemasolu.
- tuleb platvormi kaudu töötegijat tuleb teavitada algoritmidel põhinevast jälgimisest sh avaldada ka teavet selle kohta, mida automaatselt jälgitakse ja otsuste tegemisest, mis mõjutavad töötegija töötingimusi, nt tasu või võimalust oma kasutajakontot kasutada. Platvormid peavad ka selgitama ja põhjendama oma otsuseid millest lähtuvalt on otsustatud töötegijate tegevust kasutajakontodel piirata, peatada või lõpetada või on tasu maksmisest keeldudutud. Platvormid peavad tagama nende inimeste olemasolu, kes jälgivad algoritmidel põhinevate otsuste mõju töötegijatele ning töötegijatel peab olema õigus saada platvormi määratud kontaktisikult selgitusi tema suhtes tehtud otsuste kohta.
- tuleb tööandjatest platvormidel deklareerida platvormitöötajate töö tegemine. Platvormid peavad avaldama regulaarsete töötegijate arvu ning samuti nende lepingulise suhte staatuse ning nende lepingule kohalduvad üldtingimuste kohta.
- peavad digitaalsed tööplatvormid looma platvormitöö tegijaile ja nende esindajatele suhtlemiskanali, kus nad saavad privaatselt arutada tööga seonduvaid küsimusi. Platvormidel endil ei tohi olla suhtluskanalile ligipääsu ega selle jälgimisvõimalust.
Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta tuleb esitada jaanuari lõpuks, osapooltelt ootab sotsiaalministeerium kirjalikke ettepanekuid 28. detsembriks.
Digitaalsed tööplatvormid on Euroopa Liidus kasvanud viimase 5 aasta jooksul hinnanguliselt ligi 500%. Euroopa Liidus töötab digitaalse tööplatvormi kaudu üle 28 miljoni inimese. Eestis teeb vähemalt kord nädalas platvormitööd 7% tööealisest elanikkonnast.
