Senini on erivajadusega laste vanemates tekitanud segadust, miks nende alaealisel lapsel tuleb 16-aastaselt hinnata töövõimet ja tööealise puude raskusastet, kuigi selles vanuses lapsed tavaliselt alles õpivad ega ole tööturuga seotud.
Edaspidi pole enam vaja eri süsteemide abi saamise erisusi meeles pidada.
Puudega lapse vanusepiiri tõstmine tagab võrdse kohtlemise ja parema selguse erivajadusega laste vanematele. See tähendab, et puudega lapsed saavad vajalikku tuge kauem – kuni täisealiseks saamiseni. Selline muudatus aitab luua õiglasema ja sidusama süsteemi, pakkudes peredele kindlustunnet ja tuge just siis, kui noored seda kõige rohkem vajavad.
Muudatus tagab õiglasema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel pole puude raskusastet tuvastatud, kuid kes saavad edaspidi harvikhaigusega lapse toetust kuni 18-aastaseks saamiseni.
Puudega lapse vanusepiiri tõstmisega muudetakse ka muuseumiseadust, ühistranspordiseadust, ravikindlustuse seadust ja sotsiaalhoolekande seadust, kus soodustused ja teenused on praegu seotud 16. eluaastaga.
Menetluse käigus tegi sotsiaalkomisjon seadusesse muudatuse, mille kohaselt säilib 16- ja 17-aastastele erihoolekandeteenuse järjekorda panemise võimalus, et pakkuda noortele ja nende peredele suuremat kindlustunnet. Selleks jäeti eelnõust välja säte, millega sooviti tunnistada vähemalt 16-aastaste noorte järjekorda panemise võimalus kehtetuks. Edaspidi võib Sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt panna erihoolekandeteenuse järjekorda vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud inimese, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.
Muudatuse vajadusele juhtisid tähelepanu nii Eesti Puuetega Inimeste Koda kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Kõikide eelnimetatud muudatuste jõustumise aeg on 01.02.2027.
