Hea eesistuja, Riigikogu liikmed ja külalised!
Seisan täna siin ja tunnen heameelt selle üle, et me räägime kõige kõrgemal tasemel laste ja noorte vaimsest tervisest. Vaimne tervis ei ole enam stigmadesse uppunud ega kitsa spetsialistide ringi mure. Ega ka abi vajavate laste ja noorte, nende vanemate ja õpetajate mure, lahendusi otsitakse ühiselt. Sõnadest ja probleemikirjeldusest oleme jõudnud esimeste tegudeni. Eelmise aasta suvel sai valitsuse heakskiidu vaimse tervise roheline raamat, selle aasta alguses loodi Sotsiaalministeeriumisse vaimse tervise osakond ja järgmisel aastal ilmub pikalt ette valmistatud Eesti inimarengu aruanne vaimse tervise ja heaolu teemal. Veel käesoleva aasta lõpuks valmib sotsiaalministeeriumis detailne vaimse tervise tegevuskava. Need võivad tunduda väikesed, aga tegelikult väga suure mõjuga sammud, et luua vaimse tervise probleemide ennetus, varajane märkamine ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavus kõikjal Eestis.
Tunnustan president Alar Karist, kelle valusalt aus kõne hiljuti WHO üleeuroopalise vaimse tervise koalitsiooni kohtumisel pälvis positiivset rahvusvahelist tähelepanu. President Karis ütles kõnes: „Meid ootab ees oluline ülesanne. See võib olla meie sajandi kõige olulisem missioon demokraatiavastaste agressorite lüüasaamise ja kliimakatastroofi kõrval. Meil on kohustus luua ühiskondi, mille õitseng ja vastupidavus seisneb inimeste füüsilise ja vaimse heaolu toetamises, selle asemel, et neid kahjustada.“
Vaimse tervise poliitika kujundamisel lähtub Sotsiaalministeerium Maailma Terviseorganisatsiooni vaimse heaolu ja tervise teenuste korralduse püramiidist, mille alumise osa moodustab eneseabi ning püramiidi tipu spetsialiseeritud psühhiaatriline abi haiglas. Nende kahe vahele jäävad kogukonna teenused, hariduse tugiteenused, esmatasandi tervishoiuteenused kui ambulatoorne psühhiaatriline abi. Praeguses olukorras peame tegelema püramiidi kõikide osadega, pidades silmas seda, et teenused ja abi oleksid laialt kättesaadavad, inimesed oskaksid nii märgata kui ennetada ning et me aktiivselt tegeleksime tippspetsialistide juurdekasvuga. Seejuures ei saa me unustada eneseabi oskuste arendamist nii koolis kui töökohal ning vanemaharidust.
Paljud laste heaolu kirjeldavad numbrid on paremaks läinud. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel on oma tervist heaks või väga heaks pidavate õpilaste osakaal pikaajalise trendina tõusnud. Veelgi tugevam on tendents, et noorte üldine rahulolu oma eluga kasvab. Kui 2002. aastal oli 77% noortest oma eluga üle keskmise rahul, siis 2022. aastal on selliseid noori juba 87% vastanutest. Langenud on ka mitmed riskikäitumise näitajad nagu alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.
Paraku ei liigu vaimse tervise näitajad samas suunas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2017/2018. õppeaastal kogenud depressiivset episoodi iga kolmas 11–15-aastane. Iga viies 13-15aastane oli aasta jooksul mõelnud enesetapule. See oli juba enne koroonakriisi. Seega on laste vaimse tervise halvenemine olnud pikemaajaline trend, mida kinnitavad nii andmed kui ka õpetajad, sotsiaaltöötajad, lapsevanemad ja ka lapsed ise. Vaimse tervise spetsialistid aga tunnistavad, et nad ei jõua aidata kõiki, kes tegelikult abi vajavad.
Koroonakriisis said kõige enam pihta lapsed ja noored. Läbivalt on kriisi ajal olnud kolmandik elanikkonnast suures või väga suures stressis ning kõige enam kannatasid noored. Umbes 50% 15-24aastastest noortest on tundnud suurt või väga suurt stressi. Riigikantselei uuringu kohaselt on noorte vanusegrupis depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse näitajad kogu kriisiaja kõige kõrgemad võrreldes teiste vanusegruppidega.
Samuti kinnitab seda trendi Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, mille lained langesid koroonakriisi eri etappidesse. Kogu rahvastikus on enesekohaste hinnangute alusel igal neljandal täiskasvanul depressioonihäire ja igal viiendal ärevushäire risk. Noortel vanuses 15-24 on selle riski esinemise tõenäosus ligi kaks korda kõrgem.
Noorte murest annavad märku ka enesetapukatsed. Võrreldes 2015. aastaga oli 2020. aastal enesetapukatsete arv kahekordistunud. Euroopa keskmisest on Eesti noorte suitsiidikatsete arv 2 ja pool korda kõrgem. Kuigi suitsiidide arv tänaseks on vähenenud, siis suitsiidikatsete statistika on väga kurb ja mõtlemapanev, sest statistika taga on päris lood, mis on juhtunud päris inimestega. Suitsiidide ja suitsiidikatsete ära hoidmiseks pole ühte ainsat lahendust, oluline on vaadata tervikpilti ning tagada vaimse tervise teenuste paljusus ja kättesaadavus. Haridus- ja Teadusministeerium valmistab ette suitsiidiennetusprogrammi Youth Aware of Mental Health (Noorte vaimse tervise teadlikkus) rakendamist koolides. Pikemaajalise ennetuse ja sekkumise jaoks valmib 2024. aastaks suitsiidiennetuse tegevuskava.
Eesti ei ole oma mures noorte ja laste vaimse tervise pärast üksi. Näitajate halvenemine on pikemaajalisem trend maailmas laiemalt. Vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele ei paranda aeg sugugi kõiki haavu. Noorelt märkamata ja abita jäänud vaimse tervise mure kasvatab katkiseid täiskasvanuid. Seepärast peamegi võtma laste ja noorte vaimse tervise eraldi tähelepanu alla, mõtestama teadlaste abiga selle valdkonna paremini lahti ja küsima ka noortelt endilt, kuidas neid rohkem toetada.
Mida aga teha, et noorte vaimset tervist paremaks muuta? Minu jaoks on siin kaks olulist võtmesõna: vanemaharidus ja haridussüsteem.
Head saalisviibijad!
Vaimse tervise toetamine peab olema elukaareülene, aga vundamendi laome just lapsepõlves. Teadusuuringud on järjepidevalt näidanud turvalise kodu, täisväärtusliku toitumise ja toetava vanemluse tugevat positiivset mõju lapse arengule. Seetõttu aitavad kõik laste turvalisusesse ja heaolusse panustavad sekkumised kasvada ka vaimselt tervel ja tugeval põlvkonnal. On oluline pöörata tähelepanu ennetusele. Tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja ekraaniaja vähendamine on vaid osa sellest, kuidas iga inimene saab enda vaimse tervise eest hoolt kanda. Spetsiifiliselt laste vaimsele tervisele suunatud sekkumistest võib ennetuse valdkonnas välja tuua vanemlike oskuste toetamise, laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja eneseregulatsiooni arendamise, vaimse tervise teemade integreerimise õppekavadesse, väärkohtlemise ennetamise ja vaimset tervist toetava keskkonna loomise haridusasutustes, huvihariduses ning noortespordis. Vanemlike oskuste arendamisele pöörab eraldi tähelepanu näiteks UNICEF ning maailmas on selle jaoks välja arendatud mitmeid tõenduspõhiseid programme, näiteks Incredible Years, Positive Parenting Program, Nurse-Family Partnership ja teised. Samuti on rohkelt erinevaid initsiatiive koolikeskkonnas vaimse tervise toetamiseks ja sotsiaalsete oskuste parandamiseks, mille mõju on tõendatud, sh Eestiski rakendatud KiVa ja VEPA programmid. Tervise Arengu Instituut haldab ka veebilehte tarkvanem.ee, kust lapsevanemad leiavad tuge lapse arengu toetamiseks ja riskikäitumise, sealhulgas vaimse tervise probleemide ennetamiseks.
Vanemahariduses oleme me juba vundamendi loonud – pakume tõenduspõhist vanemlusprogrammi Imelised Aastad, mis on väga hästi vastu võetud. Oluline on vanemahariduse tööriistakasti veelgi täiendada. Oleme arendamas Imeliste Aastate jätkuprogrammi, vanemahariduse lühisekkumist ning soovime need muuta kättesaadavaks kõigile soovijatele üle Eesti. Tähtis on pakkuda peredele teisi toetavaid teenuseid (pere lahendusring, perepesad), et aidata hakkama saada nii sotsiaalselt, majanduslikult kui ka emotsionaalselt.
Eesti haridussüsteemis on hariduse tugiteenused seadusega ette nähtud, kuid koolides puudu olevaid spetsialiste see juurde ei too. Parendamist vajab spetsialistide koostöö sotsiaal- ja tervishoiusüsteemiga. Laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks on haridusasutustel võimalik rakendada ka erinevaid tõenduspõhiseid sekkumisi: KiVa ja VEPA, mis toetab laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut. Eesti ettevõtjate poolt spetsiaalselt loodud vaimse tervise mäng Triumf Hero õpetab lastele stressiga toimetulekuks vajalikke oskusi. Koolides käsitletakse vaimse tervise teemasid ka inimeseõpetuse aine raames ning õpetaja õppesse on lisatud samuti laste vaimse tervise toetamiseks vajalik ettevalmistus. Koolid on aga erinevad ja peame pingutama, et abi oleks kõikides koolides universaalselt kättesaadav. Laiema probleemina kerkib hariduse ja vaimse tervise teemalistes aruteludes üles õpetajate ja õpilaste koormus ehk õppekava maht, ja klasside suurus.
Laste ja noorte vaimse tervise ja heaolu tagamisel mängivad rolli erinevad keskkonnad – olgu selleks lisaks kodule ja koolile kunstiring, trenn või midagi muud. Kogukonna ning koolivälise tegevuse eesmärk ei pruugi alati olla vaimse tervise parandamine, aga laste arengut ja vaimset tervist toetavad nii sotsiaalsed suhted kui ka meelepärane tegevus, mis pakuvad eduelamuse võimalust.
Ühiskond on räsitud erinevatest kriisidest. Inimestes tekitab ärevust ja teadmatust sõda Ukrainas, Euroopa kõrgeim inflatsioon, mis teeb haavatavaks täiskasvanud ning see mõjutab lapsi ja noori. Arvestades elanikkonna kõrgendatud stressitaset peab meie fookus olema esmatasandi teenuste kättesaadavuse suurendamisel, et inimesed saaksid vajalikku abi võimalikult kiiresti ja efektiivselt. Unustada ei saa kohalike omavalitsuste rolli. Riik innustab kohalikke omavalitsusi pakkuma vaimse tervise tuge, pakkudes kohalikele omavalitsustele psühholoogi palga- ja juhendamistoetust ning vaimse tervise teenuse toetust. Kogukonna teenuste kättesaadavuse parandamiseks rahastame sügisest psühholoog-nõustajate kutseaastat. Riiklikult toetatud meetmete eesmärgiks on anda psühholoogilise abi vajajatele lisavõimalus täiendava toe saamiseks, enne kui psühhiaatri vajadus välja kujuneb. Soovime pakkuda kohalikele omavalitsustele rahalist tuge vaimset tervist toetavate teenuste arendamiseks ning soodustada kogukonnas mittekliinilise psühholoogilise abi pakkumist kogukonna tasandil. Kogukonnatasandi ja madalama intensiivsusega teenuste arendamise kõrval nagu hariduse tugiteenused tuleb fookusesse võtta spetsiaalsed vaimse tervise teenused.
Sotsiaalministeeriumi toetus aitab vaimse tervise teenuseid arendada ja kättesaadavamaks muuta. Võimalik on pakkuda individuaalseid teenuseid, kogemusnõustamist ja paariteraapiat ning tugigruppe noortele. Soovime suurendada perearsti võimalusi suunata abivajajaid kliinilise psühholoogi vastuvõtule, selleks oleme laiendamas teenuse osutajate ringi, keda Tervisekassa saab rahastada.
Head saalisviibijad!
Paratamatult käivad vaimse tervise teemaga kaasas erinevad stigmad. Tihtipeale usutakse ja loodetakse, et tervisemurega ei ole vaja tegeleda, sest ajapikku mure ununeb või laheneb iseenesest. Sellel aastal läbi viidud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu kohaselt tunnistas 16,2% vastajatest, et nad proovisid enda vaimse tervise mure korral iseseisvalt hakkama saada, kasutamata spetsialistide abi. Reaalsus on aga see, et erinevate faktorite koosmõjul probleem ainult suureneb ja siis on juba väga raske, võib-olla isegi liiga hilja sellega tegeleda.
Kui on aga midagi, mille üle on mul hea meel, siis on see fakt, et noored on vaimse tervise teemade osas teadlikumad ja nad kasutavad rohkem vaimse tervise teenuseid. Tänaste noorte teadlikkus vaimsest tervisest on kordades suurem kui mõned kümned aastad tagasi. Noored ja lapsed käivad rohkem nii psühholoogi kui psühhiaatri vastuvõtul. Stigmad on noorte hulgas kadumas ja asendunud abi otsimisega, kuid jäänud on hirmud ja takistused. Noored tajuvad abi saamisel takistusi – nad ei julge pöörduda, ei tea, kuhu pöörduda, ei usu, et abi talle on päriselt olemas ning tihtipeale jääb abi saamata ka teenuste kõrge hinna tõttu.
Me ei saa unustada sotsiaalmeedia mõju vaimsele tervisele. Uuringud näitavad, et Eesti noorte ekraaniaeg on vähenenud, kuigi ületab endiselt soovituslikku. Statistika kohaselt on tüdrukute vaimse tervise riskid kõrgemad kui poistel. Kindlasti mängivad siin olulist rolli sotsiaalmeedia iluideaalid kui mõjuisikute tegevus. Ka kiusamine on tänapäeval üha enam liikunud sotsiaalmeediaplatvormidele.
Igapäevaselt peame mõtlema, kas ja kuidas me ühiskonnaelus kaasa lööme ja millist eeskuju teistele näitame. Vastandumine ja solvamine heale vaimsele tervisele kaasa ei aita. Vähendades negatiivset ja püüdes olla eeskujuks, toetame iga ühiskonnaliikme väärtuslikkust ja turvatunnet.
Tänapäeva ühiskonnas tunneb noor inimene sageli, et tal on vaja ennast pidevalt tõestada, olla edukas, nurjumise korral tuleb allaandmine kergesti. Inimesed on väga erinevad ning seetõttu peaksid ka ootused olema noortele jõukohased ning vastama igaühe individuaalsetele võimetele.
Head kuulajad!
Vaatamata esimestele sammudele vaimse tervise põllu kündmisel, on väga palju veel teha. Kahtlemata tuleb aktiivselt kasutada uusi tõenduspõhiseid sekkumisi universaalsel tasandil ja hinnata nende tulemuslikkust. Viia läbi uuringuid ning seiret vaimse tervise olukorra kohta ning teha järeldusi õigete sisupoliitikate valikul.
On oluline meeles pidada, et vaimne tervis ja heaolu ei ole haiguse puudumine. Vaimne tervis on võimalus ennast realiseerida ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, luua suhteid ja elada täisväärtuslikult. Nagu ütles president Karis enda kõnes: „Vaimne tervis ei ole ainult terviseprobleem. See on nii hariduse, turvalisuse kui ka majandusküsimus.“ Vaimne tervis mõjutab otseselt või kaudselt kõiki valdkondi. Pikaajalised vaimse tervise probleemid tekitavad õpilünki, mõjutavad konkurentsivõimet tööelus, pärsivad seotussuhte loomist ja hoidmist ning muudavad ebakindlaks ka elanikkonna kaitsevõime välise agressori suhtes.
Vajame eestkõnelejat vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Teen ettepaneku laste ja noorte vaimse tervise eestkõnelejaks saanud president Karise toetusel jätkata alanud koostööd ühiskonna eri osapooli kaasates ja lapsi ning noori kuulates.
Ma soovin tänada ja tunnustada kõiki Eesti vaimse tervise spetsialiste, psühholooge ja psühhiaatreid; era- ja vabatahtlikku sektorit; kirikuid, kogudusi, hingehoidjaid panuse eest Eesti laste ja noorte vaimse tervise edendamisse! Koostöö ja kaasamise toel saame ühiselt laste ja noorte vaimset tervist hoida ning parandada. Vajalik psühhosotsiaalne kriisiabi on jõudnud koostöös sõjapõgenikena Eestis peavarju leidnud Ukraina lasteni, kes seda praegusel raskel ajal eriti vajavad.
Olgem lastele toeks ja eeskujuks, kuulajaks ja nõuandjaks, siis kui nad meid vajavad ning olgu meil tarkust õigel ajal abi otsida. Meil on suur hulk abistajaid, kes annavad endast parima ja sotsiaalministeerium püüab omakorda toetada neid.
Tänan kuulamast!
