Täna avaldas Riigikontroll ülevaate erihoolekandeteenuste kättesaadavusest, mis toob välja nii erihoolekandeteenuste kohtade nappuse kui ka pikad teenuste järjekorrad, millele ei ole lahendusi leitud.
„Murekohad erihoolekandeteenustes on olemas ja saame aru, et teenuse vajajatele ega ka nende lähedastele ei ole see olukord lihtne,” nõustub Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa. Ta lisab, et erihoolekannet vajavate inimeste arvu kasvu juures on teenused olnud alarahastatud. “Viimase kuue aasta jooksul oleme igal aastal esitanud valdkonnale lisarahastustaotlusi, kuid neist on rahuldatud vaid 9%,“ möönab Mändmaa. „On selge, et teenuste kättesaadavuse parandamiseks on rahastuse suurendamine vältimatu.“
„Samas saab nii mõndagi teha ilma lisarahata. Näiteks plaanime lühendada teenuskoha vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaegu, et inimesed saaksid kiiremini abi ja omale vajaliku teenuskoha. Praegu juhtub paraku sageli nii, et üks inimene võib võtta mõtlemisajaks paar kuud ja hiljem sellest kohast loobuda, samal ajal aga ootavad sajad inimesed järjekorras,” toob Mändmaa näiteks. „Kui Riigikogu muudatused heaks kiidab, pääsevad abivajajad uuest aastast ka kiiremini teenusele.“
Viimastel aastatel on üheks oluliseks eesmärgiks seatud kogukonnapõhiste ja paindlikumate teenuste arendamine, et toetada erivajadustega inimeste toimetulekut nende kodus ja igapäevases elukeskkonnas. Sellest aastast jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste tulemusena on abivajajatel võimalus saada päeva- ja nädalahoiuteenust, mis võimaldab inimesel jätkata elamist kodus ning pakub lähedastele kuni 23 päeval kuus puhkust ja vajalikku tuge. Aasta algusest on teenusele suunatud 202 inimest.
Ühtse tugisüsteemi loomiseks tihendatakse edaspidi senisest enam koostööd kohalike omavalitsustega. Praegu on Sotsiaalkindlustusamet koostöös 33 omavalitsusega ellu viimas uut teenusmudelit, mis lähtub psüühikahäirega inimese individuaalsetest vajadustest. Selle eesmärgiks on toetada psüühilise erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut kodus.
Lisaks jätkab riik sarnaselt varasematele aastatele uute hoonete kavandamist ja ehitamist. Viimase 20 aastaga on suurte amortiseerunud hoonete asemele ehitatud ligi 1700 tänapäevast erihoolekande teenuskohta ja juurde loodud pea 500 uut kogukondlikku elamise teenuskohta. Aastatel 2026-2029 on kavas reorganiseerida veel 324 teenuskohta.
