Täna allkirjastas sotsiaalminister Karmen Joller käskkirja sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamiseks perioodil 2027-2029 avatud taotlusvooru korraldamiseks ja otsetoetuste menetluse alustamiseks.
Alates 2027. aastast hakkab Sotsiaalministeerium strateegilisi partnereid rahastama uutel põhimõtetel. Eesmärk on muuta toetuste jagamine selgemaks ja läbipaistvamaks ning kasutada olemasolevat raha võimalikult tulemuslikult.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Nele Labi sõnul on strateegiliste partnerite toetamiseks järgmisel kolmel aastal ette nähtud veidi üle seitsme miljoni euro. „Senine strateegilise partnerluse toetamise süsteem on olnud üksjagu killustatud ja partneritele ebakindel, seetõttu muudame toetuse jaotamise põhimõtteid ja keskendume fookusvaldkondadele,” ütles Nele Labi.
Sotsiaalministeerium keskendub järgmisel kolmel aastal eelkõige laste ja perede, patsientide ja puudega inimeste, sotsiaaltöö ning vaimse tervise valdkonnale, sealhulgas suitsiidiennetusele ja sõltuvushäiretega seotud tegevustele. Eraldi toetatakse ka vanemaealiste huvikaitset. Eesmärk on hoida tugevana nende ühenduste töö, kes aitavad kaasa inimeste heaolule ja esindavad nende huve riiklike otsuste tegemisel.
Toetuse andmise viis sõltub valdkonnast. Seal, kus tegutseb üks selge katusorganisatsioon, kasutatakse otsetoetust, et vältida tarbetut asjaajamist ja kindlustada koostöö järjepidevus. Valdkondades, kus tegutseb mitu võimalikku partnerit või soovitakse kaasata uusi ühendusi, korraldatakse avatud taotlusvoorud või hanked.
Kolmeaastast otsetoetust saavad taotleda Eesti Puuetega Inimeste Koda, Lastekaitse Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit ning Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon.
Sotsiaalministeerium jätkab koostööd nelja pikaajalise strateegilise partneriga, kelle tegevus aitab esindada laste, perede, puudega inimeste ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide huve. Neile tehakse ettepanek taotleda aastateks 2027–2029 otsetoetust kokku 5,34 miljoni euro ulatuses.
Eesti Puuetega Inimeste Kojale on kavandatud 4,05 miljonit eurot, Lastekaitse Liidule 618 000 eurot, Eesti Lasterikaste Perede Liidule 375 000 eurot ning Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile 300 000 eurot.
Otsetoetust kasutatakse erandina valdkondades, kus analüüs näitas, et konkreetse eesmärgi saavutamiseks puudub sisuline konkurents ning avatud taotlusvoor ei annaks lisaväärtust. Ka otsetoetuse saamiseks tuleb esitada projektitaotlus koos tegevuste, oodatavate tulemuste ja eelarvega. Lõplikud rahastamisotsused tehakse pärast taotluste hindamist.
Toetuse suurus sõltub kavandatud tegevuste mahust, sihtrühmast, oodatavatest tulemustest ja põhjendatud kuludest, mitte üksnes organisatsiooni suurusest.
Taotlusvoorud avatakse neljas valdkonnas
Lisaks otsetoetustele avatakse neljas valdkonnas taotlusvoorud, mille kaudu jagatakse aastateks 2027–2029 kokku 1,5 miljonit eurot.
- Vanemaealiste huvikaitse – 213 600 eurot
- Vaimse tervise huvikaitse – 480 000 eurot
- Suitsiidiennetus – 600 000 eurot
- Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse – 210 000 eurot
Taotlusvoorud korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Taotlejatele antakse piisavalt aega projektide ettevalmistamiseks ning rahastamisotsused on kavandatud 2027. aasta esimesse kvartalisse. Enne otsuste tegemist kontrollitakse taotluste nõuetele vastavust ning hinnatakse nende sisu, eesmärke ja oodatavaid tulemusi.
Kõik toetused on projektipõhised ning mõeldud konkreetsete tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. RTK kontrollib toetuste kasutamist, projektide elluviimist ja kokkulepitud tulemuste saavutamist.
Kolmeaastane rahastus aitab hoida koostööd järjepidevana
Strateegiliste partnerite toetamiseks on järgmiseks kolmeks aastaks kavandatud kokku 7 056 600 eurot. Kuigi raha on varasemast vähem, võimaldab uus rahastamiskord teha partneritega pikemaajalist koostööd ja suunata toetused valdkondadesse, kus neist on kõige rohkem kasu.
Rahastuse vähenemine tuleneb 2024. aasta riigieelarve kärpeotsustest. Seni sai Sotsiaalministeerium kärbete mõju leevendada varasemate aastate eelarvejääkidest, kuid nüüdseks on see võimalus ammendunud.
Uus rahastamiskord aitab ka väiksema eelarvega jätkata pikaajalist koostööd vabaühendustega ning tagada, et toetustel oleksid selged eesmärgid ja mõõdetavad tulemused.