"Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on suur, pea 40% riigieelarvest, ja võib pealiskaudsel vaatamisel jätta mulje, et raha on küll. Nagu olen varemgi öelnud, kokkuhoidlikkus on alati mõistlik, kärpimine on võimalik ja keerulistel aegadel vajalik. Kuid see vajab vastutustundlikult läbimõtlemist, kelle arvelt ja millise pikaajalise mõjuga.
Vaatasime tänavu üle 125 erinevat teenust ja otsisime dubleerimisi ning kokkuhoiukohti, mille kaotamise mõjud ei avaldaks inimeste eludele liialt suurt mõju. Aastatel 2025-2028 kärbib sotsiaalministeeriumi haldusala kokku 219 miljonit eurot, tuleval aastal 28,3 miljonit. Kärped, kuigi valusad, olid vajalikud tuleviku jätkusuutlikkuse tagamiseks ja usun, et leidsime vastutustundlikud lahendused.
Samal ajal, näiteks mootorsõidukimaksu mõjude leevendamiseks töötasime huvigruppidega koostöös välja lahenduse, mis võimaldab tõsta puudetoetusi ja teha abivahendid kättesaadavamaks. Tervishoiu rahastamise pingelistes aruteludes leidsid meie inimesed tasakaalukohaks õendusabi, kus riik suurendab rahastamist ja patsiendi omaosalus uuel aastal väheneb. Seega, ka raskete valikute juures saab teha haavatavatele sihtrühmadele olulisi parendusi.
2024 tõi ka kauaoodatud edusammu ennetuses – Sotsiaalministeeriumi ja paljude partnerite koostöös valminud uus rahvatervishoiu seadus sai detsembris Riigikogu heakskiidu. Eesti saab tänu sellele muu hulgas kindlad reeglid tervist ohustavate teenuste ja toodete tõrjumiseks, eesmärgiga luua soodne keskkond, et elada kaua ja tervena. Oluline samm tervema elu suunas on ka see, et tagati püsirahastus vaimse tervise teenustele kohalikes omavalitsustes.
Lõppev aasta tuletas taas meelde, kui olulised on paindlikkus ja kohanemisvõime. Iga langetatud otsus ja algatus teenis peamist eesmärki – luua koos tervet ja hoolivat, tugevat Eestit, kindlustada kestlik areng. See kõik on võimalik tänu Sotsiaalministeeriumi pühendunud tiimile ja partneritele. Tänan teid kõiki!"
Maarjo Mändmaa, sotsiaalministeeriumi kantsler
Ülevaade olulisematest tulemustest 2024. aastal:
-
Puudetoetuste kasv ja abivahendite kättesaadavuse parandamine
Mootorsõidukimaksu seaduse mõjude leevendamiseks töötasime huvigruppidega koostöös välja lahenduse, mis toob puudega inimeste toimetuleku parandamisse igal aastal täiendavad 9,1 miljonit eurot. Selleks, et vähendada mootorsõidukimaksu mõju kõige haavatavamale sihtrühmale, maksab Sotsiaalkindlustusamet 2025. aasta alguses raske ja sügava puudega lastele ning raske ja sügava puudega tööealistele ühekordset toetust ning 1. juunist tõusevad raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetused. Loe lisa: 2025. aastal saavad raske ja sügava puudega lapsed ning tööealised ühekordset lisatoetust, samuti tõusevad juunis nende puudetoetused | Sotsiaalministeerium
2025. aasta 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Kõik lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule. 2025. aasta algusest tõstetakse ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumis- ja nägemisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid.
-
0-eelarve ja kärped
Seoses riigieelarve keerulise olukorraga vaatasime tänavu üle 125 erinevat teenust ja otsisime dubleerimisi ning kokkuhoiukohti, mille kaotamise mõjud ei avaldaks inimeste eludele liialt suurt mõju. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused vähendavad ümberkorralduste tulemusena tegevuskulusid, teenuseid ja toetusi 2025. aastal kokku ligi 6 miljonit eurot.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta kokkuhoid tervikuna on 28,3 miljonit eurot ja järgneval kolmel aastal 52,1 (2026.a), 65,9 (2027.a) ja 73 miljonit (2028.a) eurot aastas. Aastatel 2025-2028 kärbib sotsiaalministeeriumi haldusala kokku 219 miljonit eurot.
Kärbetega tegelesime juba 2024. aasta alguses, mil lisaeelarvega vähendati sotsiaalministeeriumi eelarvet ligi 13,5 miljonit eurot, millest 2 miljonit puudutasid investeeringuid ja 11,5 miljonit eurot haldusalas tehtavaid kulutusi. Töökorralduse optimeerimise arvelt õnnestus ministeeriumi ja rakendusasutuste tegevuskulusid vähendada üle 900 000 euro.
Riigieelarve ja ravikindlustusvahendite jätkusuutlikkuse eesmärgil sündis otsus tuua maksimaalne vanemahüvitis alates 2026. aastast senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele ja seada samasugune ülempiir ka ajutise töövõimetuse hüvitistele. Ülempiiri seadmisega tagab riik selle, et ei peaks vähendama vanemahüvitise perioodi. Vanemahüvitise ajal töötamise eest aga edaspidi hüvitist ei vähendata. Haigus- ja hooldushüvitistele ülempiiri seadmine puudutab umbes 10% palgasaajatest ja aitab vältida olukorda, kus hüvitisi peaks vähendama kõigi jaoks.
-
Tervishoiu rahastamine sai ajutise paikamise – Tervisekassa võtab kasutusele reservid
Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks võtame 2025. aastal kasutusele Tervisekassa reservid üle 160 miljoni euro ulatuses. Vaatamata tervishoiusüsteemi tõhustamisest ja omaosaluskoormuse ümberjaotamisest saadavale mõjule, ei ole Tervisekassa eelarve tulud piisavad tervishoiuteenuste praeguse kättesaadavuse taseme hoidmiseks – tulud ei kata kulusid. Seepärast otsustas valitsus, et Tervisekassa saab järgmisel aastal kasutada üle 160 miljoni euro oma kogutud reserve. Loe lisa: Valitsus toetab Tervisekassa reservide kasutamist arstiabi tagamiseks | Sotsiaalministeerium
Tervisekassa on planeerinud järgneva nelja aasta jooksul kokku hoida ligi 90 miljonit eurot, sellest järgmisel aastal u 21 miljonit eurot. Samal ajal jaotatakse ümber inimeste omaosaluskoormus, et nihutada see kõrgema omaosalusega teenustelt madalamatele ja haavatavatelt rühmadelt jõukamatele. Loe lisa: 2025. aasta riigieelarve ja uus riigieelarve strateegia sotsiaalministeeriumi valdkondades | Sotsiaalministeerium
-
Õendusabi muutub 2025. aastast kättesaadavamaks
Tervishoiu rahastamise aruteludel leidsime võimaluse parandada õendusabi kättesaadavust. 1. jaanuarist väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele ehk Tervisekassa hakkab tasuma varasema 85% asemel 90% teenuse hinnast, mõjutades positiivselt umbes 14 000 inimest aastas, neist enamik pensioniealised. Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – keskmiselt viibib inimene õendusabis 36-päeva, mille eest peab praegu maksma oma taskust u 800 eurot. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks üle 200 euro. Loe lisa: Järgmisest aastast väheneb õendusabi omaosalus | Sotsiaalministeerium
Lisaks, et pakkuda paremat abi ööpäevaringsel erihooldusteenusel elavatele inimestele, lõime erihoolekandeasutuste õendusabile ühtsed reeglid ja teenust hakkab rahastama Tervisekassa. Loe lisa: Õendusteenus erihoolekandeasutustes | Tervisekassa
-
Abivajava lapse heaks uuendasime lastekaitse korraldust
Uuendasime lastekaitseseadust, et varakult märgata abivajavaid lapsi, parandada valdkondade vahelist koostööd ja tagada parem tugisüsteem peredele, kes hoolitsevad laste eest hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperedes. Muudatused lähtuvad sotsiaalministeeriumis 2023. aastal valminud väljatöötamiskavatsusest ja 2025. aastal jätkame järgmise etapiga lastekaitsesüsteemi korrastamisel. Riigikogu võttis seadusemuudatused vastu 11. detsembril. Loe lisa: Abivajav laps saab edaspidi kiiremini vajalikku tuge | Sotsiaalministeerium
Käivitatud on ka liitumine ÜRO protokolliga, mis annab Eesti lastele võimaluse pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole, kui nende õigusi on Eestis rikutud ja kõik kohalikud õiguskaitsevahendid on ammendatud. Loe lisa: Eesti laiendab ÜRO lapse õiguste protokolliga ühinemisel laste õigusi | Sotsiaalministeerium
-
Eestil on uus rahvatervishoiu seadus, mis väärtustab tervist toetavat elukeskkonda
Detsembris võttis Riigikogu vastu sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud uue rahvatervishoiu seaduse, mille eesmärk on tagada parem inimeste tervise kaitse ja luua soodne keskkond, et inimesed elaksid kauem tervena. Esmakordselt tekib seaduses alus sekkuda libameditsiini levitamisesse. Seadus jõustub 1. septembrist 2025.
Rahvatervishoiu seadus ja selle määrused mõjutavad paljusid igapäevaseid teenuseid ja asutusi. Näiteks reguleeritakse rahvatervishoiu seaduse alusel elukeskkonna- ja toitlustamise nõudeid lasteaedadele, koolidele ning hoolekandeasutustele. Samuti sätestatakse rahvatervishoiu seaduse alusel nõuded näiteks elektromagnetväljadele, iluteenustele ning ujulatele. Uue seaduse järgi on solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Loe lisa: Uus rahvatervishoiu seadus läbis Riigikogus kolmanda lugemise | Sotsiaalministeerium
-
Haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040 on kokku lepitud
Vabariigi Valitsus kiitis detsembris heaks haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040, millega haiglavõrk kujundada elanikkonna muutuvatele vajadustele paremini vastavaks. Suurima muutusena on kavandatakse haiglate liitmist Tallinnas, , mille tulemusena tekib tugev pädevuskeskus Põhja-Eestis.
Maakonnahaiglad jätkavad oma piirkonna elanikele arstiabi osutamist, samuti jääb ööpäevaringne võimalus saada abi. Edaspidi on plaanis suurendada vaimse tervise, palliatiivravi ja õendusabi kättesaadavust maakonnahaiglates. Esmakordselt eristatakse haiglavõrgu arengusuundades Tartu Ülikooli Kliinikumi kui ülikoolihaigla rolli akadeemilise tippkeskusena.
Arengusuundadega koos kirjeldatakse ka investeeringuvajadus aastani 2040, prioriteetsena tuuakse välja investeeringud psühhiaatriakliinikutesse ning moodustatava Tallinna ühendhaigla uus meditsiinilinnak. Loe lisa: Valitsus kiitis heaks haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040 | Sotsiaalministeerium
-
Käivitus kauaoodatud tervishoiutöötaja kohustuslik vastutuskindlustus ehk patsiendikindlustus
1. novembril jõustus tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ja sellega seotud muudatused patsiendiohutuse süsteemis. Patsiendikindlustuse rakendumiseks oli aega 1. detsembrini. Muutus kaasajastab nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate kaitset tahtmatute eksimuste korral. Eesmärk on, et muutub üldine kultuur suhtumises tahtmatutesse ravivigadesse ja paraneb välditava kahju hüvitamine patsiendile. 18. detsembri seisuga oli 88% tervishoiuteenuse osutajatest lepinguga hõivatud. Käivitus ka patsiendiohutuse andmekogu, kuhu on juba laekunud andmed 212 tahtmatu eksimuse ehk patsiendiohujuhtumi kohta 30- tervishoiuteenuse osutaja poolt. Loe lisa Terviseameti kodulehelt.
-
Keskmine pension tõusis 774 euroni ja uus infoteenus annab põhjaliku ülevaate pensioni kogumisest ning hilisemast kasutamisest
1. aprillist 2024 tõusis iga-aastase indekseerimise järel pension 10,6 protsenti ehk 774 euroni kuus. Riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.
Novembris 2024 käivitus infoteenus “Minu pension”, mis aitab nii noortel kui ka vanematel tööealistel mõista, kuidas tänased rahalised otsused mõjutavad pensioniea kindlustunnet. Tänu uuele teenusele saab igaüks hinnata, kui palju oleks mõistlik säästa, koguda ja/või investeerida, et saavutada oma soovitud pensionitase. Teenus on loodud koostöös Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Pensionikeskuse ja Rahandusministeeriumiga, et anda inimestele vajalikud tööriistad ja teadmised tuleviku finantsplaneerimiseks. Infoteenuse “Minu pension” leiab riigiportaalist aadressilt https://www.eesti.ee/syndmusteenused/et/minu-pension.
-
Töötasime välja uue toitjakaotustoetuse ja saime sellele valitsuse heakskiidu
Lastele, kes on kaotanud oma vanema, töötasime välja ühtse igakuise toetuse, mis ei sõltu enam surnud vanema pensionistaažist ega laste arvust. Uueks toetuse alussummaks on 272 eurot, mida eelnõu järgi indekseeritakse igal aastal vastavalt elukalliduse tõusule. Praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetuse suurus on 2026. aastal ligikaudu 345 eurot. Selline toitjakaotustoetus vähendab oluliselt vaesusriski ühe vanemaga leibkondades.
2025. aastal jätkub eelnõu menetlus Riigikogus. Loe lisa: Loodav toitjakaotustoetus pakub vanema kaotanud lastele võrdsemat tuge | Sotsiaalministeerium
-
Pikal haiguslehel olles sai hakata töötama, haigus- ja hoolduslehtede süsteemi muudeti õiglasemaks ja tööellu naasmist toetavamaks
Aasta keskel käivitus süsteem, mis võimaldab pikal haiguslehel töötada alates 61. päevast ja saada samal ajal palgavahehüvitist ning töövõimet toetavaid tööturuteenuseid. Varasemalt ei tohtinud haiguslehel töötada, tööturuteenused olid vaid töötutele. Loe lisa: Pikal haiguslehel töötamise korduma kippuvad küsimused | Sotsiaalministeerium
Lisaks saavad sotsiaalmaksuvabastust kõik ajutise töövõimetuse hüvitised, mille puhul tööandja omal soovil kompenseerib töötajale haigus- või hoolduslehel olemise tõttu saamata jääva töötasu. Jõustus ka muudatus, millega vanemapuhkuselt naasvatele inimestele haigus- ja hooldushüvitisi arvutatakse inimesele soodsamal viisil, kas eelmise aasta tulu või vanemahüvitise päevamäärast lähtudes.
-
Vähitõrjes kaasati poisid vähiennetusse ja pandi alus Eesti vähikeskusele, mis viib vähitõrjet rahvusvahelisele tasemele
Olulise sammuna vähitõrjes alustati poiste vaktsineerimist HPV vastu. Aasta lõpuks oli end vaktsineerinud HPV põhjustatud vähkide ennetamiseks üle 22 000 poisi. Lisaks pikendati kõigi noorte tasuta vaktsineerimist HPV viiruse vastu. Seda saavad teha kõik 12-18-aastased noored, kes seda soovivad.
Riigikantselei innovatsioonifondist Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kaasatud nelja-aastase projektiraha toel asutati Eesti vähikeskus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde. Rakuravi ja vähiandmete juhtlaua arendusprojektid pälvisid innovatsioonifondist täiendavad 3 mln eurot. Vähikeskuse lähiaastate eesmärk on saada kõikehõlmava vähikeskuse (comprehensive cancer centre) akrediteering. Loe lisa: Eesti vähikeskuse koduks saab Tartu Ülikool | Sotsiaalministeerium
-
KOVide püsirahastus vaimse tervise teenuste pakkumiseks
Riik andis kohalikele omavalitsustele püsirahastuse kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks. Tuleval aastal on omavalitsustele vaimse tervise teenuste jaoks ette nähtud 1,54 miljonit eurot. Püsirahastusega loob riik eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi oma elanikele paremini kättesaadav. Loe lisa: Omavalitsused saavad vaimse tervise teenustele püsirahastuse | Sotsiaalministeerium ja Eelnõu - Riigikogu
-
Mitmed arendused erivajadustega inimestele ja nende lähedastele
Harvikhaigustega laste ja perede abistamiseks jõuab riigi ja heategevusfondide koostöös tänavu 4,2 miljonit eurot.
2024. aasta taotlusvoorust ligi 3,6 miljonit eurot eraldati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile, 0,5 miljonit SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondile ja 0,15 miljonit MTÜ Eesti Fenüülketonuuria Ühingule. Eesmärk on aidata katta nende ravimite ja teenuste kulud, mida ravikindlustus ei hüvita. Aastatel 2024–2027 eraldab riik heategevusfondide kaudu 4 miljonit eurot aastas harvikhaigustega laste ja lapseeas alanud harvikhaigusega täiskasvanute abistamiseks. Eestis on hinnanguliselt 70 000–100 000 inimest, kes on mõjutatud mõnest harvikhaigusest. Hinnanguliselt 95% harvikhaigustest veel spetsiifiline ravi maailmas veel kahjuks puudub.
2024. aastal rahastas Tervisekassa 68 erineva harvikhaiguse raviks vajalikku ravimit, sh aasta keskpaigast alates on harvikhaigust tsüstilist fibroosi põdevatele Eesti inimestele mõeldud ravim Kaftrio kättesaadav Tervisekassa kulul. Kui 2023. aastal toetati 576 patsienti ligi 22 miljoni euro eest, siis 2024. aasta novembri seisuga on kulud kasvanud 34 miljoni euroni ning abi on saanud 753 patsienti. Nelja aastaga on harvikhaiguste ravi rahastus kasvanud ligi kolm korda.
Infoteenus peredele, kus kasvab tervise tõttu püsivat tuge vajav laps.
Paljude osapoolte koostöös valmis aasta lõpuks riigiportaali infoteenus, millest leiab lihtsas keeles selgitusi lapse abivajaduse tuvastamise kohta, sealhulgas ka infot võimalike teenuste ja toetuste ning lapse abistamise protsesside ja sekkumiste kohta. Infoteenus on eelkõige abiks lapsevanematele, aga on kasulik tööriist ka arstidele, tugispetsialistidele ja ametnikele, kes last ja tema pere abistavad. Infoteenus on esimene etapp tervikliku sündmusteenuse loomisel.
UUS päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele.
Omastehooldajate koormuse leevendamiseks lõime sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega uue päeva- ja nädalahoiuteenuse intellektipuudega inimestele. Mõõduka, raske või sügava intellektipuudega inimesed, kes vajavad suurt hooldust, saavad uut teenust kasutada kuni 23 ööpäeva kuus, ülejäänud aja elavad nad koos lähedastega oma kodus. Loe lisa: Omastehooldajate koormus saab uuest aastast leevendust | Sotsiaalministeerium
-
Oluline samm üledoosi surmade vähendamiseks
Lisasime Politsei- ja Piirivalveameti nende riigiasutuste hulka, kel on ravimite hulgiostu õigus, et politsei saaks oma esmaabi varustusse soetada naloksooni ja päästa sellega elusid. Naloksooni blokeerib narkootikumi mõju 30-90 minutiks ja politsei saab seda nüüd kasutada opioidi üledoosi saanud abivajaja esmaabiks kuni kiirabi saabumiseni.
Riik on võtnud uimastipoliitikas eesmärgi, et 2030. aastal ei oleks Eestis mitte ühtegi üledoosi surma. Politsei esmaabi võimekust suurendatakse ravimiga, mis võib päästa opioidi üledoosi järgselt elu | Sotsiaalministeerium
-
Tähtsad sammud kriisivalmiduse tõstmiseks tervishoius
Investeeringud kriisivalmidusse
Kriisivalmiduse tõstmiseks saime valitsuse heakskiidu uuele tervishoiuvarude kontseptsioonile ja 24 miljoni euro investeerimiseks traumavaru loomiseks haiglates üle Eesti. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab tervishoiuvarusid paindlikult korraldada aktuaalsete ohuhinnangute alusel. Lisaks, seadusemuudatusega lisas riik tervisevaldkonnas elutähtsa teenuse osutajate hulka ka perearstiabi, ravimite hulgimüügi ja üldapteegid. Kõige selle tulemusel teeb Eesti tervishoiu valmisolek kriisideks hüppelise arengu.
Eesti, Läti ja Leedu kriisikoostöö
Aprillis 2024 sõlmisid kolme Balti riigi terviseministrid kriisikoostöö memorandumi, mis aitab riikidel valmistuda üksteise abistamiseks võimalike tervisekriiside korral. Väikeste riikidena saame üheskoos inimeste elu ja tervise kaitsmiseks oluliselt rohkem teha kui igaüks eraldi. Koostöö keskendub tegevustele, mis aitavad tervisealaseid kriise ennetada ja nendeks paremini valmis olla, nt kriisireguleerimisega seotud andmete vahetamine või omavahelise koostöö harjutamine kriisiolukorras tegutsemiseks. Tehakse ühiseid ettevalmistusi, mis aitavad riikidel reaalse ohu korral üksteisele abi, sh vaktsiine ja ravimeid, kriisituge ja piiriülest kiirabiteenust pakkuda. Kriisikoostöö kolmas teemadering keskendub kriisidele reageerimise ja nendest taastumise võimekuse suurendamisele.
Memorandumist on kujunenud väärtuslik platvorm kontaktide loomiseks ja teadmiste jagamiseks. Näiteks oleme Ukraina kogemusele tuginedes õppinud, kuidas tervishoiusüsteeme kriisideks ette valmistada ja kriisides tõhusalt toimida ning saanud teadmist, kuidas Ukrainat edaspidi tervisesüsteemide taastamisel ja ülesehitamisel kõige tulemuslikumalt toetada.
-
Euroopa struktuurivahenditest on riigi arengusse suunatud 202 miljonit eurot
2024. aasta lõpuks on Euroopa Liidu struktuurivahendite toel Sotsiaalministeeriumi valdkondade arengusse suunatud 202 miljonit eurot, mis moodustab märkimisväärse osa perioodi 2021–2027 planeeritud 245 miljonist eurost. Aasta jooksul kaeti kohustustega 64 miljonit ja kinnitati ligi 20,8 miljoni euro ulatuses toetusi kuue üle 30 kohaga ööpäevaringse erihoolekande teenuseüksuse reorganiseerimiseks ning 2,5 miljonit eurot vanemaealiste väärtustavate hoiakute ning aktiivse vananemise toetamiseks.
2024. aastal viidi läbi kohalikele omavalitsustele suunatud taotlusvoor kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomiseks. Selle tulemusena rajatakse 2028. aasta lõpuks 14 kohalikus omavalitsuses väiksema abi- ja toevajadusega inimestele eluruumid, et ennetada inimeste sattumist üldhooldekodusse. Kokku rajatakse ligi 17,7 miljoni eurose toetusega 187 korterit, milles on kohti 244 inimesele.
Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks said 26 kohalikku tegevusrühma 5 miljonit eurot toetust strateegia elluviimiseks tegevustele, mis aitavad parandada pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning leevendada hoolduskoormust. Lisaks, kodus elamist toetavate sotsiaalteenuste jmt abi- või toetusvajaduse süvenemist ennetavate meetmete kättesaadavuse parandamiseks kohalikul tasandil määrati 2024. a alanud taotlusvoorus 3,2 miljonit eurot, taotlemine lõpeb 2025.aastal.
Suurimad projektid, millele välisraha toel hoogu anname on investeeringud Narva ja Kuressaare haiglatesse. Lisaks hõlmavad eelarvemahukamad tegevused toetatud eluasemete rajamist, pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, laste ja perede arengu toetamist ning toidu- ning esmatarbeabi pakkumist enim puudust kannatavatele inimestele.
-
Euroopa tervisandmeruumi määrus toob paremad ravivõimalused Euroopas reisides, õppides, elades
Peale pingelisi läbirääkimisi jõudsime Euroopa Liidus kokkuleppele Euroopa Terviseandmeruumi määruses, mille eesmärk on tagada patsientidele kontroll nende andmete üle, määratleda täpsemalt terviseinfosüsteemide arendajate kohustused, luua uued võimalused turvaliseks teiseseks andmekasutuseks ja võimestada veelgi laialdasemalt piiriülest digiretseptide ja terviseandmete vahetust.
Uuel aastal jõustuv Euroopa terviseandmeruumi regulatsioon vastab paljuski Eestis juba arendatud lahendustele alates patsiendi võimalusest kontrollida juurdepääsu oma terviseandmetele ja jälgida andmete päringuid logiraamatust, lõpetades erinevate tervise infosüsteemide koostalitusega. Läbirääkijate hea töö tulemusel ei too määrus Eesti riiklike e-tervise lahenduste jaoks kaasa olulisi muudatusi, ent tänu samalaadsetele reeglitele kõikjal Euroopas, paranevad tänu piiriülesele terviseandmete vahetusele meie inimeste ravivõimalused ja -kvaliteet Euroopas reisides, õppides, elades. Eesti vahetab juba praegu digiretsepte või patsiendi koondandmeid 13 riigiga ning piiriülesesse andmevahetusse lisandub ka määrusest võimestatuna järjest uusi riike.
Lisaks, määrus peaks võimaldama senisest paremini kasutada isikustamata terviseandmeid nt teadusuuringutes, innovatsioonis, personaalmeditsiinis, poliitikakujundamises, patsiendi ohutust tagavate süsteemide arendamisel. Andmete teisene kasutamine on oluline suund ka 2025. aasta alguses valitsusele esitatavas uues e-tervise strateegias.
