Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Täna on Eestis võrdse palga päev

23.02.2023 | 09:03

Tänane võrdse palga tähistab hetke, mil Eesti naised on alates eelmise aasta algusest keskmiselt teeninud välja sama palga, mille mehed teenisid eelmise aasta lõpuks. Seega on Eesti naised pidanud keskmiselt töötama 38 päeva kauem. Eestis on palgalõhe üks Euroopa Liidu suurimaid, ulatudes 14,9 protsendini. Sooline palgalõhe näitab naiste ja meeste keskmise brutotunnitasu erinevust.
    • Jaga

„Kuigi palgalõhe on viimase 10 aasta jooksul jõudsalt vähenenud, ei saa me leppida sellega, et naiste ja meeste palgaerinevus on 15%. Oluline on silmas pidada, et palk ei mõjuta meie heaolu ainult nüüd ja praegu, vaid tänasel palkade ebavõrdsusel on pikaajaline mõju ka tulevikus - sellest sõltuvad ka mitmed hüvitised ja pension,“ ütles sotsiaalministeeriumi võrduspoliitika ja toimetuleku osakonna juht Agnes Einman. „Sooline ebavõrdsus töötasus ja –elus on probleem nii inimese kui ka ühiskonna jaoks ning oluline on, et see ei ole paratamatus, vaid tänane olukord, mida saab muuta.“ 


OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust. Kõige suurem majanduse kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Sooline segregatsioon ehk naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevusaladele on üks palgalõhe suurimaid põhjuseid. Soolise segregatsiooni vähendamine võiks tuua 2050. aastaks Eestile ligi 10% SKP kasvu elaniku kohta.


„Eesti soolise palgalõhe põhjuste seas on ka laialt levinud individuaalsed palgaläbirääkimised ja palga määramise ühtsete aluste puudumine paljudes organisatsioonides. Seega aitaks palkade suurem läbipaistvus ja ka kollektiivlepingute laialdasem kasutamine vähendada soolist palgalõhet,“ leiab Einmann.


Lisaks palkade ja edutamise kriteeriumite läbipaistvuse suurendamisele  tuleks palgalõhe vähendamiseks toetada peresisese võrdse hoolduskoormuse jagamist ning julgustada nii naisi kui mehi tegema mitmekesisemaid ametivalikuid lisaks nende ametikohtade palkade tõstmisele, mida täidavad peamiselt naised. Samuti on oluline vähendada sooliste stereotüüpide mõju ning nende taastootmist. Siin on eriline roll haridussüsteemil, aga ka tööandjatel ja poliitikakujundajatel. 


„Kuigi isade osakaal, kes jagatud vanemahüvitist kasutavad, on küll tõusnud, 2022. sept seisuga oli isade osakaal pea 17%, siis on veel pikk tee minna hoolduskoormuse võrdse jagamiseni. Koduste tööde ebavõrdset jaotust illustreerib näiteks ajakasutusuuringu tõdemus, et naiste väiksem kulutatud aeg toiduvalmistamisele tuleneb tõenäoliselt eelkõige kullerteenuste kättesaadavusest kui meeste suurenevast rollist,“ üles Agnes Einman.
 

Riina Soobik

Meediasuhete nõunik (tööala)