„Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus on suur samm edasi, et meie elukeskkond arvestaks rohkem nägemis- või kuulmispuudega, ratastoolis, motoorikahäiretega või mistahes muu piiratud funktsionaalse võimekusega inimestega,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ning kõigile on loodud võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Avaliku ruumi, hoone, veebilehe, teenuse või muu loomisel tasub kohe alguses läbi mõelda, kuidas seda saavad kasutada kõik inimesed.“
- Eestis on üle 150 000 eri raskusastme ja puudeliigiga inimest. Üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus oli 2021. aasta osakaal 20% ning kasvab prognooside kohaselt 2050. aastaks juba kolmandikuni.
Toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seadusega reguleeritakse kokkuvõtlikult arvutite riistvara- ja operatsioonisüsteemide, makseterminalide, iseteenindusterminalide, interaktiivse andmetöötlusvõimsusega terminalseadmete ning e-lugerite ligipääsetavust. Veel reguleeritakse eelnõuga elektroonilise side teenuste (sh hädaabiühenduse teenuse), audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu võimaldavate teenuste, transporditeenuste, tarbijale suunatud pangandus- ja finantsteenuste, e-raamatute ning e-kaubanduse teenuste ligipääsetavust.
Nõuded hakkavad kehtima alates 2025.a 28. juunist, mis tähendab, et parimate tehniliste lahenduste leidmiseks on kolm aastat.
Ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisel on koostööd teinud viis ministeeriumi: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, kultuuriministeerium ja sotsiaalministeerium. Seaduseelnõuga võetakse üle EL ligipääsetavuse direktiiv.
Direktiivi nõuetega ühtlustatakse ligipääsetavusega seotud regulatsiooni ELi siseturul. Sellest saavad tarbijate kõrval kasu ka ettevõtjad, kes saavad tooteid ja teenuseid EL-is hõlpsamini piiriüleselt pakkuda, vältides vajadust kohandada neid erinevate liikmesriikide eeskirjadega.