Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis täpsustab nõudeid toodetele ja materjalidele, mis puutuvad kokku joogiveega. Muudatuse eesmärk on kindlustada, et joogivesi oleks inimese tervisele ohutu mitte ainult veevärki jõudes, vaid ka siis, kui see liigub läbi torustiku ja kraani tarbijani. Nõuded hakkavad kehtima näiteks veetorudele, liitmikele, segistitele ja kraanidele. Uued nõuded vähendavad ohtu, et torudest või seadmetest satub vette saasteaineid või levib seal baktereid, näiteks Legionella.
„Inimene peab saama olla kindel, et kraanist tulev vesi on puhas ja tervisele ohutu,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur. „Seetõttu peavad ohutusnõuetele vastama ka torud, segistid ja muud materjalid, millega vesi enne kraani jõudmist kokku puutub.“ Ta lisas, et see ei tähenda, et senised torud või kraanid oleksid olnud ohtlikud. Ka praegu kehtib põhimõte, et joogiveega kokku puutuvad materjalid ei tohi vee kvaliteeti rikkuda. Uue korraga muutub selgemaks, millistele hügieeninõuetele sellised tooted peavad vastama ja kuidas seda tõendatakse.
Eelnõu kohaselt peavad tootjad, importijad ja müüjad edaspidi selgemalt tõendama, et joogiveega kokku puutuvad tooted vastavad Euroopa Liidu ühtsetele hügieeninõuetele.
Joogivee kontaktmaterjalide nõuetele vastavust hakkab kontrollima Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Terviseamet jätkab joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse kontrollimist.
Ühtne märgistus (vt allpool) näitab tarbijale, et toode vastab joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele kehtestatud nõuetele.
Eelnõuga lihtsustatakse ühtlasi ka ühisveevärgi puurkaevude kasutusloa menetlust. Terviseameti eraldi kooskõlastust ei ole edaspidi vaja. Edaspidi teavitatakse ametit valminud kaevust ehitisregistri kaudu. Nii väheneb vee-ettevõtjate ja arendajate dubleeriv asjaajamine.
Muudatus puudutab puurkaeve, mille tootlikkus on üle kümne kuupmeetri ööpäevas või mis varustavad veega rohkem kui 50 inimest, ehk sisuliselt ühisveevärke.
Eelnõuga kehtestatud muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.
