Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Eile tutvustati Sotsiaalministeeriumis lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu esmaseid tulemusi. Värske uuring annab ülevaate Eesti lastega leibkondade struktuurist ja elukorraldusest.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul annab uuring sissevaate Eesti perede elukorraldusse, millest leiab nii positiivset kui ka kurvastavat. „Eesti inimeste perekoosseise ning suhteid on vaja uurida, et mõista, millist tuge meie inimesed terveteks pere- ning paarissuheteks enim vajavad. Murelikuks teevad kindlasti üksikvanemate eluga rahulolu ja suhtluse vähesus peredes, kus vanemad enam koos ei ela.”

„Eesti lastega perede eluolu kaardistamiseks andis oma sisendi ca 12 000 lapsetoetuse saajat ja uuringust leiab palju detaile lastega perede elukorralduse nüansside kohta. Loodame, et neid saab edukalt kasutada riiklike meetmete väljatöötamisel ja mõjude hindamisel,“ ütles Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR esindaja Epp Kallaste.

Uuringust selgus, et 66% lastest elavad leibkonnas, kus on ema ja isa ning nende ühised lapsed. Lisaks on 4% lastest leibkondades, kus on emal või isal uus elukaaslane, kellel endal pole selles peres lapsi.  17% lastest elab ilma elukaaslaseta üksikvanema peres ja 12% kärgperes ehk leibkonnas, kus on kaks elukaaslast ja kõik lapsed ei ole samade lapsevanemate järeltulijad.

Keskmine lastega leibkonna suurus on 3,7 liiget. Keskmisest suuremad on nii leibkonna liikmete kui laste arvu poolest kärgpered. Pea pooled lastega perekondadest on ühelapselised (45%), järgmisena on esindatud kahelapselised pered (38%), kolmelapselisi on alla 14% ja nelja või enama lapsega leibkondi on kokku vähem kui 5%.

Enamik lastest elab koos oma emaga (97%), isaga elab koos oluliselt vähem lapsi (74%). Kasuvanema ehk vanema elukaaslasega elab koos umbes kümnendik lastest. Kõige sagedamini elavad lapsed, koos oma ema ja isaga, ainult emaga (17%) või koos ema ja kasuisaga (8%).

Umbes kolmveerandis peredes, kus lapse üks vanem elab eraldi, on kahe lapsevanema vahel ühine hooldusõigus kõigis last puudutavates küsimustes, ainuhooldusõigus on 17%il vanematest. Suhtluskord on eraldi elavatel lapsevanematel lapsega suhtlemiseks kokku lepitud 34% peredest.

Umbes pooled lapsed ei ole neist eraldi elava vanema juures aasta jooksul ööbinud, umbes kolmandik lapsi ei ole aasta jooksul teise vanemaga kohtunud lisaks ööbimistele ja ligi 14%  ei ole üldse oma teise vanemaga aasta jooksul suhelnud.

Veidi üle poole lapsetoetuse saajatest saavad teiselt vanemalt lapse jaoks raha ja kolmandikul juhtudest tasub teine vanem lapsega seotud arveid ja muid kulusid. Lahus elavate lastevanemate leibkondadest 27% ei saa teiselt vanemalt lapse jaoks raha ja teine vanem ei maksa ka lapsega seotud arveid. Teise vanema rahalist panust peavad eraldi elavate vanematega leibkondade lapsetoetuse saajad pigem ebaõiglaseks ja ebapiisavaks. 

Uuringust selgus, et lapse sünnikandes on 3,8%-l lastest ainult ema nimi. Peamiseks põhjuseks, miks lapsel puudub sünnikandes isa nimi, on see, et isa või ema ei soovinud isakannet märkida. Aja jooksul on isakande puudumise põhjusena sagenenud ka kunstliku viljastamise kasutamine ja vähenenud vanemate otsusel isa nime mittemärkimine.

Eluga rahulolu on lastega peredel 10-palli skaalal keskmiselt 7,7 punkti. Eluga rahulolu on madalam üksikvanematel. Samuti on eluga rahulolu seotud leibkonna sissetulekuga leibkonnaliikme kohta: mida madalam on sissetulek, seda madalam on eluga rahulolu. Ka täiskasvanud hooldamist vajava leibkonnaliikme olemasolu toob kaasa madalama eluga rahulolu.

Uuringu läbiviijateks oli Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Uuringu lõppraport ilmub tänavu mai lõpuks. Küsitluse üldkogumi moodustasid lapsetoetuse saajad ning lapsed, kelle eest maksti lapsetoetust 2022. aasta sügisel.

Uuringu tutvustusseminar on järelvaadatav siit.

Auris Aleksandrov

Meedianõunik