Turu-uuringute ASi läbi viidud küsitluse andmetel seostab 40% vastanutest pere- ja töötajasõbralikkust hooliva, mõistva ja lugupidava suhtumisega. Peaaegu sama palju vastajaid nimetas pere- ja töötajasõbraliku tööandja tunnusena paindlikku töökorraldust ning töötaja pere- ja eraeluga arvestamist. Palka, töökoha stabiilsust ja muid rahalisi hüvesid tõi seevastu esile vaid 19% vastanutest.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Hanna Vseviovi sõnul näitab uuring, et inimeste ootused tööandjale on palju enamat kui vaid palk ja muud rahalised või mitterahalised hüved. „Tööandja tegelik tugevus tuleb välja igapäevases tööelus. Inimesele on oluline, kuidas temaga suheldakse, kas tema arvamusega arvestatakse ja milline on organisatsioonis üldine õhkkond. Just argipäevas kogetu kujundab töötaja suhtumist oma tööandjasse ja määrab, kas ta tunneb end töökohal hästi ja väärtustatuna,“ selgitas Vseviov.
Töö- ja eraelu tasakaalu saavutamisel peetakse kõige olulisemaks tööandja hoiakuid ja organisatsioonikultuuri, mille seadis esikohale 48% töötajatest. Tööandja ja töötaja kokkuleppeid töökoormuse, tööaja ja -koha osas pidas kõige tähtsamaks ligikaudu kolmandik vastajatest.
Samas näitab uuring, et üle poole töötajatest on viimase kuue kuu jooksul pidanud oma eraelus töö tõttu järeleandmisi tegema. Kolmandik vastanutest tõi põhjuseks väljaspool tööaega töötamise ja pea iga neljas on pidanud käima tööl tõbisena. 14% töötajatest on pidanud edasi lükkama puhkust; sama paljud on pidanud loobuma mõnest eraeluga seotud sündmusest või tegevusest, nagu näiteks lasteaia lõpupidu või arstilkäik.
Sotsiaalministeeriumi algatatud peresõbraliku tööandja programmi koordinaatori Ave Laasi sõnul näitab uuring, et tööandjatel on vajalik panustada töö- ja eraelu tasakaalu loomisesse. „Kui töötama peab vabast ajast või tulema haigena kontorisse, mõjutab see väga palju inimeste motiveeritust. Tööandjatel tuleb pöörata tähelepanu töökoormusele, juhtide hoiakutele ning sellele, kas töötajatele pakutav motivatsioonipakett on päriselt ka kasutatav,“ ütles Laas.
Hinnangud tööandja peresõbralikkusele erinevad nii soo, ametikoha kui ka sissetuleku järgi. Oma tööandjat peab pere- ja töötajasõbralikuks 79% töötavatest naistest ja 69% meestest. Juhtide ja tippspetsialistide seas on vastav näitaja 87%, teenindajate, oskus- ja lihttööliste hulgas aga viiendiku võrra väiksem. Üle 2000-eurose igakuise netosissetulekuga vastajatest hindab oma tööandjat pere- ja töötajasõbralikuks 86%, kuni 750 eurot teenivatest vastajatest aga vaid 51%.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mida Eesti inimesed peavad pere- ja töötajasõbraliku tööandja puhul oluliseks ning kuidas nad hindavad oma tööandjat. Töötajate all peetakse uuringus silmas palgatöötajaid, tööotsijaid ja lapsehoolduspuhkusel viibijaid. Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu viis 2026. aasta märtsis läbi Turu-uuringute AS. Küsitluses osales 1010 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku. Peresõbraliku tööandja programmi tegevusi on kaasrahastanud Euroopa Liit. Uuringu tulemuste kokkuvõtte leiab Tööelu alamlehelt.
