Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Uuring: vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks Eestis on vaja luua keskselt koordineeritud astmelise abi süsteem

21.03.2023 | 15:56

Täna toimus Sotsiaalministeeriumis välisriikide psühholoogilise astmelise abi mudelite analüüsi uuringu tulemuste tutvustamine ja koostatud näidismudeli arutelu. Lisaks tutvustati ministeeriumi järgmisi samme astmelise abi väljatöötamisel.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on vaimse tervise probleemid üheks suurimaks rahvatervise ohuks. Eriti esile on kerkinud meeleolu-, ärevus- ning sõltuvushäired, mille levimused on viimastel aastatel (sh Covid-19 pandeemia valguses) kasvanud. Kriisiaeg on vaimseid häireid üha kasvatanud. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring toob välja, et Eesti inimestest rohkem kui neljandikul kõrge depressiooni ning viiendikul kõrge ärevushäirete risk. Küll aga on vaimse tervise probleemide kõrge levimusega kontrastis vaimse tervise spetsialistide teenuste oluliselt madalam kasutamine: vaid 6-8% selles küsitluses osalenud täiskasvanutest olid mõnda vaimse tervise teenust kasutanud. 

Seni on valdkonna arenguvajadusena silmas peetud eelkõige eriarstiabi spetsialistide poolt osutatavate teenuste kättesaadavust. Seetõttu jõuavad vaimse tervise teenust saama peamiselt inimesed, kelle probleemid on juba kriitilised. Vaimse tervise probleeme on odavam ennetada kui ravida, kuid Eestis puudub selles valdkonnas süsteemne ennetustegevus. Nende probleemidega inimeste raviteekonnad on killustatud, keerulised ja ressursinappuses. Kvaliteetsed ja kulutõhusad sekkumised ning tugisüsteemide koostöö toetavad inimese vaimset tervist ja heaolu. Kogukondlikud teenused ja eneseabi ei asenda tervishoiuteenuseid, psühholoogilist või psühhiaatrilist abi, vaid tegemist peab olema astmelise abi süsteemiga, mis hõlmab vajadusest lähtuvalt kõiki tasandeid.

„Tugevdades ja arendades Eestis pakutavaid väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi, parandame ka kõrgema intensiivsusega sekkumiste ja ravi kättesaadavust. Kogukondlikesse teenustesse panustamine aitab vähendada tervishoiusüsteemi ülekoormust, kuna inimesed saavad vajalikku abi ja toetust võimalikult vara, enne, kui probleemid süvenevad,“ ütles sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna teenuste koordinaator Triin Naudi. „Tuginedes teiste riikide kogemustele on võimalik minimeerida või ka ennetada potentsiaalseid kitsaskohti, mis uute sekkumiste juurutamisel tekkida võivad. Lisaks on kasulik teha koostööd riikidega, kes on juba konkreetsete teenuste arendamise, juurutamise ja parendamisega tegelenud ning kus väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised on integreeritud tervishoiusüsteemi. Nende kogemus saaks aidata Eestis muutusi võimalikult efektiivselt ellu viia,“ lisas Triin Naudi.

Möödunud aastal tellis Sotsiaalministeerium vaimse tervise astmelise abisüsteemi väljatöötamiseks uuringu, mille eesmärk oli kaardistada välisriikide parimad praktikad astmelise abisüsteemi (sh väheintensiivsete sekkumiste) arendamiseks. Uuring keskendub esmalt kolme riigi (Inglismaa, Belgia, Soome) vaimse tervise abisüsteemi analüüsimisele ning koondab nende riikide põhjal soovitused, kuidas Eestis astmelist abisüsteemi üles ehitada ning seeläbi psühholoogilise abi kättesaadavust parandada.

Kõigi analüüsitud välisriikide puhul ilmnes, et tõhusa astmelise abi jätkusuutlikul pakkumisel on oluline keskse regulatiivse üksuse olemasolu. Seega on vaja keskset juhtrühma, kes paikneks Sotsiaalministeeriumis ja koordineeriks üle Eesti erinevate osapoolte tegevust ja koostööd, oleks ajas püsiv ja riiklikult rahastatud. Struktuuriüksuse esimeseks ülesandeks oleks luua ülevaade olemasolevatest vajadustest ja ressurssidest, sh tõenduspõhistest madalaintensiivsusega psühholoogilistest sekkumistest, mis Eestis käesolevalt olemas on ja mida saaks süsteemsemalt ja laiemalt pakkuma hakata. 

Analüüsi muud järeldused ja ettepanekud ning näidismudeli üksikasjalik kirjeldus on leitavad Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ja autoriks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE).
 

Irina Kuzina

Meediasuhete nõunik