Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on alates 2014. aastast, mil kooseluseadus vastu võeti, kuid vajalikud seadusmuudatused rakendamata jäeti, elanud osa Eesti inimestest õigussegadus, mis tuleb lõpetada. „On tagumine aeg tagada kõigile Eesti inimestele samasugused õigused. Ühiskondlikud muutused ei toimu üleöö, kuid selliste õigusruumi muudatustega, mis on teatavas mõttes tehnilised, kuid samas väga märgilised, kahaneb kindlasti ka nende inimeste hulka, kelle hääl on vaenulik. Seadused annavad meile raamistiku ja mõjutavad meie hoiakuid ning rakendusaktide vastuvõtmine ning abieluvõrdsuse seadustamine on oluline samm edasi turvatunde loomisel ja võrdsete õiguste tagamisel kõigile."
Riigikogule saadetud eelnõu kohaselt saavad seaduse vastuvõtmise järel 1. jaanuarist 2024 abielu sõlmida kaks täisealist inimest, sõltumata nende soost.
Abielu kõrval jääb inimestele alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Kooselulepinguga tagatakse registreeritud elukaaslastele õigus kaasa rääkida enda elukaaslasega seotud otsustes ning saada vajadusel toetusi ja hüvitisi. Kooselulepingu sõlminud paaridele antakse ka võimalus minna abielule üle lihtsustatud korras.
Abielu ja registreeritud kooseluga tekivad paaridele õigused ja kohustused, mis ei laiene vabas suhtes paaridele. Need on peamiselt seotud toetuste saamise, vara, eluaseme ja põlvnemisega. Näiteks registreeritud partneri või abikaasa surma korral aitab see vältida olukorda, kus testamendi puudumisel ei ole kooselupartneril õigust pärandusele ning kogu vara läheb automaatselt partneri sugulastele. Samuti kasutatakse abikaasa või partneri abi varem väljendatud kavatsuste kindlakstegemiseks, kui abikaasa või registreeritud partner on teadvuseta või ei ole võimeline kasutama oma tahet, et teha otsuseid meditsiinilise ravi vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.
Turu-Uuringud AS poolt läbi viidud küsitluse raames selgus, et rohkem kui pooled Eesti elanikud toetavad samasooliste abiellumise õigust. Eesti Inimõiguste Keskuse aruande kohaselt on Eestis LGBT+ inimeste õigused Euroopa Põhiõiguste Ameti 2020. aastal läbi viidud uuringu põhjal võrreldes varasemaga paranenud, kuid endiselt on inimesed enda identiteedi osas pigem diskreetsed. Pea pooled vastanutest on kogenud ahistamist ja iga kümnes on sattunud viimase viie aasta jooksul füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks.
