<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Valitsus sai ülevaate COVID-19 viirushooajaks valmistumisest

25.08.2022 | 13:13

Riik ja tervishoiuasutused lähtuvad sügis-talviseks viirushooajaks valmistudes strateegiadokumendist „COVID-19 valmisolekukava 2022/2023 viirushooajaks“, mis keskendub eesmärgile hoida ühiskond toimimas ilma piiranguteta.

„Tahame püsida leebe stsenaariumi tingimustes, mis tähendab, et me räägime endiselt omikrontüvest ja et tervishoiusüsteem suudab hallata olukorda igapäevase tegevuse raames. Võtmekoht on igaühe vastutustundlik käitumine nii inimesena, ettevõtjana kui ka tööandjana,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Teadusnõukoda on kinnitanud, et vaktsineerimine annab riskirühmadele tõhusa kaitse raske haigestumise eest, mis tähendab, et vaktsineerimine, sh tõhustusdoosiga on üks tähtsamaid samme, mida saame enda ja oma lähedaste kaitseks teha.“

Sügisesele viirushooajale vastu minnes on Eestis tehtud kokku üle kahe miljoni vaktsiinidoosi, esmane vaktsineeritus vanuses 12+ on 72,6% ning esimene tõhustusdoos on tehtud ligi 44% täiskasvanutest. Paljudel eakatel, sh hooldekodude elanikel on saabumas juba ka teise tõhustusdoosi aeg – kaitse raske haigestumise eest on tõhusam, kui viimasest vaktsiinidoosist on möödas vähem kui pool aastat.

„Koroona on endiselt äärmiselt ebameeldiv haigus, mis võib eriti eakatele ja krooniliste haigustega inimestele mõjuda rängalt ja kaua. Hoolime siis üksteisest! Aitame eakad vaktsineerima, enne riskirühma kuuluva lähedase külastamist teeme kiirtesti ja haigena püsime kodus,“ sõnas minister Peterson.

Nakkuse levikut ühiskonnas hakatakse sügisest hindama sentinel-seire kaudu sarnaselt gripile ehk valimipõhiste perearstikeskuste tellitud laboratoorsete uuringute kaudu. Samade uuringute kaudu jälgitakse ka Eestis levivaid tüvesid. PCR-teste tehakse üle 60aastasele elanikkonnale ja riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, laboratoorselt kinnitamata diagnooside statistika jaoks on TEHIK loonud infosüsteemi lahenduse.  Vähemalt aasta lõpuni jätkuvad ka reoveeseire ja TÜ COVID-19 seireuuring.

REACT-EU vahenditest on eraldatud 12,6 miljonit eurot, mille abil luuakse 2023. aasta lõpuks haiglatesse isolatsioonipalateid kokku 150 uue voodikohaga ja rajatakse täiendavaid ventilatsioonisüsteeme. Nakkusohu tõkestamiseks on REACT-EU toetust saanud ka 93 hooldekodu ning äsja avati uus, 5 mln euro suuruse eelarvega taotlusvoor.

Üldharidus- ja kutseõppeasutuste avatuna hoidmisel on määrava tähtsusega nakatunud õpilaste ja kooli personali kiire tuvastamine, seetõttu jätkatakse viirushooaegadel kiirtestimise korraldamist üldharidus- ja kutsekoolides.

Strateegiadokument „COVID-19 valmisolekukava 2022/2023 viirushooajaks" valmis Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja selle allasutuste, Teadusnõukoja, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi koostöös.

Lisainfot vaktsineerimise kohta vaata www.vaktsineeri.ee. Vaktsineerimist ja selle teavitust korraldab Eesti Haigekassa.

Karin Veskimäe

Kommunikatsioonijuht