Eesti inimeste vaimne tervis on aasta aastalt üha teravamalt ühiskonna tähelepanu all. Eelnevail kümnendeil suhteliselt tagasihoidliku osa tervise- ja sotsiaalvaldkonna tähelepanust ja ressurssidest pälvinud valdkond ei suuda enam vastata ühiskonna kiirelt kasvanud vajadustele. Viimaste aastate kriisides avaldunud vaimse tervise probleemid on toonud selgelt välja ka valdkonna peamised kitsaskohad: Eestis puudub terviklik, eri valdkondi ja tasandeid hõlmav vaimse tervise süsteem, puudu on nii piisava mitmekesisusega teenustest kui spetsialistidest.
Esimene ulatuslik vaimse tervise uuring annab vajaliku olukorrapildi
Nii nagu teisteski eluvaldkondades peame tegevuste kavandamiseks teadma, mida me parandame, kellel ja kuidas. Aastatel 2020-2022 Eesti Teadusagentuuri rahastamisel Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli tehtud esimene ulatuslik Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring on vaimse tervise poliitika kujundamisel väga vajalik teetähis. Uuringu eesmärk oli saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast, et kavandada vettpidavale teadmisele põhinevaid ja täpsemini sihitud meetmeid ja teenuseid selle parandamiseks. Vajame sellist infot regulaarselt, et hinnata oma tegevuste mõju inimeste vaimsele tervisele.
Noortel on vaimse tervise probleemide risk kuni kaks korda kõrgem
Rahvusvahelistele teadmistele tuginedes võisime aimata, et umbes iga neljas inimene on kõrge depressiooniriskiga ning igal viiendal on ärevushäire risk. Nüüd on meie oma uuring kinnitanud, et see on nii ka Eestis. Saime teada ka, et depressioonirisk on suurem naistel ja riskeeriva tervisekäitumisega inimestel. Seejuures on enesele antud hinnangute alusel 15-24-aastastel noortel nii depressiooni kui ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt.
Koroonakriisi potentsiaalselt negatiivsest mõjust inimeste vaimsele tervisele rääkisid valdkonna spetsialistid kriisi puhkemisest saadik. Uuring kinnitas, et nn koroona-aastatel oli depressiooni ja ärevuse riskiga inimeste osakaal tõepoolest oluliselt suurem kui kriisieelsel 2019. aastal. Seejuures olid suuremas riskis sotsiaalmajanduslikult haavatavamad, st madalama haridustaseme, väiksema sissetulekuga inimesed ja töötud ning inimesed, kellel puudus lähedaste tugi.
Stressi negatiivseid mõjusid aitasid leevendada emotsioonidega toimetuleku oskused ning tervist toetav eluviis – piisav uni ja kehaline aktiivsus. Oluliseks peeti vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamist, samas isiklikku vajadust teenuste järele tunti vähem. Kaks kolmandikku nendestki, kes abivajadust tunnetasid, eelistasid ise toime tulla ja abi mitte otsida.
Vaimse tervise tuge tuleb suurendada eeskätt kogukonna tasandil
Suuri probleeme tuleb lahendada tükk- või kihthaaval. Enim aitab inimeste vaimset tervist hoida seda toetav keskkond. Parem ja odavam on ka probleeme ennetada. Seepärast peame üheskoos leidma viise, kuidas soodustada oma vaimse tervise eest hoolitsemist ja selle tähelepanelikku jälgimist ning probleemide tekkimisel nende võimalikult varajast märkamist. Kui see on siiski juhtunud, peavad olema kättesaadavad ka riiklikult rahastatud teenused.
Hoolimata pingutustest vaimse tervise spetsialistide põuda leevendada, jääme me vaimse tervise teadlikkuse tõusu ning stigma vähenemise valguses veel mõnda aega elama spetsialistide nappusega. Seepärast tuleb inimeste vajadustele vastava teenuste süsteemini jõudmiseks suunata tähelepanu eeskätt vaimse tervise abi pakkumisele kogukondades – esmatasandi tervishoius, kohalikul tasandil, aga ka väljaspool tervishoidu - hariduses, spordis, kultuuris ja töökeskkonnas. Ka täna on kohalikel omavalitsustel võimalik oma elanikele vaimse tervise teenuste pakkumiseks või omavalitsusse kogukonnapsühholoogi palkamiseks taotleda sotsiaalministeeriumilt teenuse- või palgatoetust. Ligi pooled omavalitsused on seda praeguseks teinud ning kutsume ka kõiki teisi omavalitsusi üles vaimse tervise toe pakkumiseks toetust taotlema.
Tervise eesmärkide saavutamiseks peame investeerima vaimsesse tervisesse
2021. aastal kinnitas valitsus vaimse tervise rohelise raamatu, mis annab suunad vaimse tervise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Mandaat tervikliku vaimse tervise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks anti 1. jaanuarist 2022 Sotsiaalministeeriumisse loodud vaimse tervise osakonnale. Osakonna eesmärk on tõsta vaimse tervise käsitlus samaväärseks füüsilise tervisega ning kujundada enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem, mis toetab inimeste heaolu, aitab ära hoida vaimse tervise probleemide teket või süvenemist ja pakub inimestele õigeaegset ning kvaliteetset abi.
Rahvastiku tervise arengukava aastani 2030 seab Eesti inimeste oodatava eluea pikendamise kõrval eesmärgiks suurendada ka tervena elada jäänud aastate arvu ning vähendada tervise ebavõrdsust. Me ei tohi unustada, et ei ole tervist vaimse terviseta. Kui me ei investeeri piisavalt inimeste vaimse tervise hoidmisse võib nende probleemide süvenemine, iseäranis noorte seas, hakata oluliselt pidurdama kogu elanikkonna tervena elatud aastate kasvu. Värske vaimse tervise uuringu tulemuste valguses osutub arengukavas seatud eesmärkide saavutamine seetõttu lähiaastatel veelgi suuremaks väljakutseks.
Viimati uuendatud 10.07.2025
