Probleemkohad
Täna seisavad Eesti lastega pered silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas sünnitusjärgse depressiooni ja vajadusega olla laste kasvatamisel paremini toetatud. Paljud vanemad ei julge abi paluda ega tea, kuidas probleeme ennetada või nendele varakult reageerida. Probleeme märgatakse sageli alles siis, kui need on juba välja kujunenud, abi saamine on aga keeruline ning killustunud. Abi otsimisel lisab segadust ebaselge rollijaotus sotsiaalsüsteemi, haridusasutuste ja tervishoiusüsteemi vahel, kus puuduvad kindlad piirid, milline osapool vastutab konkreetsete lapsevanemate vajaduste rahuldamise eest. On vajalik parandada koostööd erinevate valdkondade vahel ning suurendada spetsialistide teadmisi ja oskusi vanemluse toetamiseks kogu lapsekasvatuse perioodi vältel.
Perede kindlustunde tegevuskava
Tegevussuunad
Tegevuskava eesmärk on luua terviklik ja tugevdatud lähenemine vanemluse toetamiseks, keskendudes järgmistele suundadele:
- Strateegiline juhtimine: Tugevdada ja koordineerida valdkondadevahelist koostööd ja juhtimist, et luua ühine ja integreeritud lähenemisviis vanemluse toetamiseks.
- Spetsialistide kompetentside tõstmine: Arendada eri valdkondade spetsialistide teadmisi ja oskusi vanemluse toetamise valdkonnas.
- Lapsevanema oskuste ja teadmiste arendamine: Arendada lapsevanemate teadmisi ja oskusi, et toetada laste arengut ja heaolu kõigis vanuseetappides.
- Pere ja haridusasutuste koostöö: Tugevdada koostööd pere ja haridusasutuste vahel, et paremini toetada lapse arengut ja heaolu.
- Pere ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö: Korraldada tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis teenuste saamine lastevanematele lihtsalt ja mugavalt.
Tegevuskava rakendamine
Tegevuskava elluviimist koordineerib edaspidi Sotsiaalministeerium, kes koostöös teiste ministeeriumidega tagab vanemluse toetamise tegevuste jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse. Ennetusnõukogu alla moodustatakse vanemluse toetamise töörühm, kes vastutab vanemluse tegevuskava eesmärkide täitmise ja elluviimise eest. Laste heaolu töörühm hakkab kaks korda aastas tegema ennetusnõukogule ülevaadet tegevuskava täitmisest.
Suuremad muudatused:
Valdkondadeüleselt rakendatakse tulemuslikke ennetustegevusi, et jõuda ka seni katmata sihtrühmadeni ning tagada neile vajalik tugi ja abi. Lisaks keskendutakse spetsialistide pädevuse arendamisele, et parandada nende võimekust toetada lastevanemaid olukordades ja teemadel, kus vanemad vajavad tuge ja juhendamist. Lapsevanem on toetatud, neil on teadmised lapse arenguetappidest ja oskused märgata lisatoe vajadust.
Pere ja haridusasutuste koostööd edendatakse eesmärgiga toetada laste heaolu ja arengut hariduses.
Haridusvaldkonnas keskendutakse vanemluse toetamisele nii üldhariduses kui ka mitteformaalses hariduses ning samuti huvihariduses, pöörates erilist tähelepanu väärkohtlemise ennetamisele. Tervisevaldkonnas on fookuses tervishoiutöötajate pädevuste tõstmine vanemluse toetamisel ja tõenduspõhiste ennetustegevuste laiemal kättesaadavusel.
Vanemluse jätkusuutlikuks rahastamiseks korraldatakse ümber rahastamise struktuur ning alates 01.01.2025 liiguvad vanemluse teemad Tervise Arengu Instituudist Sotsiaalkindlustusametisse. Sotsiaalkindlustusamet täidab täna riikliku lastekaitse rolli ning edaspidi vastutab vanemluse toetamisega seotud ennetustegevuste koordineerimise eest, et tagada peredele terviklik toetamine. See muudatus aitab paremini ja tõhusamalt kasutada ressursse nii vanemluse kui ka laiemalt laste ja perede toetamiseks, suunates rohkem vahendeid ennetustegevusele ja vähendades seeläbi vajadust tegeleda tagajärgedega.
Kokkuvõte
Vanemluse toetamise valdkondadeülene tegevuskava 2024– 2030 on oluline samm Eesti perede ja laste heaolu tagamisel. Tegevuskava toetab terviklikku lähenemist vanemluse toetamisele, arendades nii spetsialistide pädevusi kui ka lapsevanemate oskusi ja teadmisi. Oluline on tagada, et kõik tegevused oleksid suunatud tõhusatele ennetusmeetmetele ja jätkusuutlikule ressursikasutusele, et aidata kaasa Eesti ühiskonna kestlikule arengule ja heaolule.
Loomise kuupäev: 07.08.2024
