COVID-19 valmisolekukava 2022/2023 viirushooajaks

COVID-19 valmisolekukava 2022/2023 viirushooajaks on kirjeldatud riigi ja ka erasektori tegevusi ühiskonnaelu korraldamisel 2022/2023 viirushooaja eel ning ajal. Eelolevaks viirushooajaks ettevalmistudes on oluliseks märksõnaks nakkushaiguste ennetamine läbi inimeste terviseteadlikuma käitumise

Millele tuleb uuteks viiruselaineteks valmistumisel tähelepanu pöörata?

  • Iga inimese teadlikust tervisekäitumisest sõltub suurel määral nii tema enda kui teiste kaitsmine nakatumise eest.
  • Ettevõtjad ja tööandjad mõtlevad proaktiivselt läbi kõikvõimalikud tegevused selleks, et teenindus- ja töökeskkond ning töökorraldus oleksid maksimaalselt nakkusohutud, et nii töötajad kui kliendid püsiksid terved. Keskmise ja kõrgema nakkusohu tingimustes töö ohutuks jätkamiseks tehakse ettevalmistusi juba nüüd, mõeldakse läbi nii töötajate töökohtadel hajutamise/vahetustega töötamise võimalused kui ka kodukontori soodustamise ning kaugtöö võimalused. Ettevõtjad võiksid igati selgitada töötajatele vaktsineerimise vajalikkust ning pakkuda vaktsineeritud töötajatele „präänikuid“. Töökeskkonnas on oluline mõõta, kas ventilatsioon tagab tervisliku sisekliima ning vajadusel planeerida ja ajakohastada ventilatsioonisüsteemid. Hästitoimiv ventilatsioon ja tervislik sisekliima on olulised mitte ainult COVID-19 vaid ka teiste viirusnakkuste ennetamiseks.
  • Kohalikud omavalitsused ja kogukonnad suurendavad oma võimekust inimeste teavitamisel, toetamisel, abistamisel ja käitumuslikul suunamisel. Eeskuju saab siinkohal võtta Põhjamaade regionaalsest praktikast.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik. Isiklikest vaktsineerimisotsustest võib aga kõrge nakkusohu tingimustes sõltuda ligipääs eluliselt mittehädavajalikele teenustele (nt kultuuri- ja spordiüritused), kui see on seotud teiste osaliste terviseriskidega.
  • Vaktsineerimine ei kaitse küll nakatumise eest, kuid on teaduslikult tõestatud efektiivne abinõu nii raske haigestumise kui ka surmade ärahoidmisel.
  • Oluline on tõhustusdoosiga vaktsineerimine, mis annab võrreldes kahe doosiga märkimisväärselt parema kaitse. Aktuaalseks võib muutuda ka neljanda doosiga vaktsineerimine, alates vanemaealistest ja riskirühmadest.
  • Vaktsineerimise kampaaniate korraldamisel leitakse uusi lähenemisi ning kõneisikuid ja kaasatakse erasektorit. Sõnumid on lihtsad, korduvad ning sihtrühmale vanuseliselt ja kultuuriliselt sobilikud. Eesti Haigekassa töötab koostöös teiste osapooltega välja süsteemse kommunikatsiooni, mis tutvustab erinevatele elanikkonna gruppidele vaktsineerimise kasusid.
  • Terviseamet koostöös ülikoolidega jätkab viiruste leviku seiret määral, mis võimaldab kontrollida uute tüvede ilmumist, jätkatakse ka reoveeseirega.
  • Riigi situatsioonikeskus jätkab laiema olukorrateadlikkuse tagamist, sh teistes riikides COVID-19 nakkuse leviku jälgimist.
  • Tervishoiusüsteemi valmisoleku parandamine tähendab seda, et pikemas perspektiivis vajavad Eesti haiglakompleksid uuendamist viisil, mis arvestab suuremal määral nakkushaiguste leviku piiramiseks tarvilikke võtteid ja võimalusi

Viimati uuendatud 28.06.2022