Haiglavõrk ja haiglavõrgu arengu strateegilised dokumendid

Arengusuundade eesmärk on tagada ühiskonna vajadustele vastava ja jõukohase haiglavõrgu kaudu kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarstiabiteenused, mis on integreeritud esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenustega, et vähendada enneaegset suremust ja parandada krooniliste haigustega inimeste elukvaliteeti. 

• Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040 | 487.26 KB | pdf

Eelnevalt kehtinud arengusuunad:

• Eesti tervishoiu arengusuunad 2020
• Eesti haiglavõrgu arengukava 2002  

Arengusuundade eelprojekt – Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040

Projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ käigus analüüsiti aastatel 2020–2022 Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust ning koostati ettepanekud uue haiglavõrgu plaani jaoks, aastaks 2040. Analüüs tehti neljas etapis – analüüs praeguse eriarstiabi ja haiglavõrgu kohta, koostati analüütilised prognoosimudelid ja poliitikastsenaariumid ning tehti ettepanekud uue haiglavõrgu plaani jaoks.

Esimese etapi tulemusena valmis vaheraport, kus on kirjeldatud praegust haiglavõrku ning hinnati selle tugevaid ja nõrgemaid külgi. Samuti analüüsiti tervishoiuteenuste pakkumist erialati, haiglavõrgus kasutatavat füüsilist ja inimressurssi, tehti ressursside kasutamise võrdlusanalüüsid, analüüsiti haigla rahavooge ning hinnati juhtimis- ja teabevahetusmehhanisme.

Teise etapi tulemusena valmis samuti vaheraport, mille käigus koostati prognoosimudel aastateks 2040 ja 2060, mis põhineb elanikkonna tervisevajadustel, tervishoiutöötajate ja muude spetsialistide tulevikuprognoosil ning meditsiinitehnoloogia arengul, võttes arvesse integreeritud lähenemise erinevate tervishoiu tasandite vahel. Lisaks korraldati virtuaalsed õppevisiidid Soome, Rootsi, Taani ja Hollandisse, mille käigus tutvustasid eksperdid kohalikku tervishoiusüsteemi, tehnoloogilisi lahendusi ning tuleviku arendusi, mida arvestatakse uue haiglavõrgu arengukava koostamisel Eestis.

Kolmanda etapi käigus koostati kolm poliitikastsenaariumit haiglavõrgu arendamiseks. Viimases etapis tegi projektipartner ettepanekud uue haiglavõrgu plaani jaoks ning kirjeldas vajalikke samme ühe poliitikastsenaariumi rakendamiseks.
 

Projekti raportid:

Inglise keeles: 
Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk - I Raport | 9.33 MB | pdf
Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk - II Raport.pdf | 4.17 MB | pdf
Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk - III Raport.pdf | 1.6 MB | pdf
Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk - IV Raport.pdf | 1.71 MB | pdf

Eesti keeles:
Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk - IV Raport.pdf | 4.25 MB | pdf

Täiendav materjal:

Eesti haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040 (2023, T.Lai) | 636.61 KB | pdf

Haiglate omavahelise koostöö edendamiseks toimub haiglate võrgustumine mitmetes koostöövormides:

• koostöökokkulepetes;

• vastastikuses esindatuses haiglate nõukogudes jt haigla juhtimisstruktuurides;

• juriidiline võrgustumine (st üks haigla omandab enamusosaluse teises haiglas või osaleb sihtasutuse loomises).

Võrgustumise eesmärk:

Patsiendile – ravikvaliteedi, järjepidevuse ja kättesaadavuse parandamine ning kõigile Eesti piirkondade elanikele ühetaoline eriarstiabi kättesaadavuse tagamine. 

Haiglale– koostöö abil haiglavõrgu haiglate meditsiinilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine ning konkurentsi ja dubleerimiste vältimine.

Haiglavõrgu arendamiseks ja investeeringute planeerimiseks koostatavad haiglavõrgu haiglad funktsionaalse arengukava. Haigla funktsionaalne arengukava on haigla vastutuspiirkonna ravivajaduste analüüsi, osutatavate tervishoiuteenuste mahtu ja haigla ruumivajadust ning põhimõttelist tervishoiuteenuse osutamise funktsionaalset lahendust sisaldavad dokumendid, mille nõuded on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses.

Haigla funktsionaalne arengukava koostatakse kahes etapis.

Esimeses etapis peavad olema kirjeldatud:

• haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed: vastutuspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud rahvastikunäitajad;
• renoveeritava või ümberprofileeritava haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs: tervishoiuteenuste loetelu, uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad;
• haigla tervishoiuteenuste analüüsist tulenevad planeeritavad ambulatoorsete külastuste ning voodite vajaduse näitajad erialade kaupa. Analüüs peab arvestama tervishoiupoliitika arengusuundi ja vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat ning tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte;
• tervishoiutöötajate vajadus haiglas.

Teine etapp on tehnilisem ning peab sisaldama ruumiprogrammi ja planeeritavat ehituseelarvet. Funktsionaalse arengukava teine etapp on ehitusprojekti koostamise aluseks.

Haiglate funktsionaalsete arengukavade ja ehitusprojekti eelprojekti meditsiinitehnoloogia osa läbivaatamiseks ning selle kohta arvamuse koostamiseks on moodustatud sotsiaalministri käskkirjaga komisjon. Komisjoni arvamuse põhjal kinnitab sotsiaalminister haigla funktsionaalse arengukava käskkirjaga.