Tähtsaimad tulemused
Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine ja kohanemine Eestis on olnud edukas
Eestisse sisenenud Ukraina sõjapõgenikest on siia jäänud enda sõnul 64 500 inimest ja ajutise kaitse saanud ca 41 000 inimest. Need inimesed on leidnud endale elukohad, 40% 20-64-aastastest töötab ja neist on saanud maksumaksjad, KOVide vahendusel on kaetud sõjapõgenike toimetuleku baasvajadused. 60% sõjapõgenikest tasuvad oma püsiva elukoha eest ise või koos pere/sõprade abiga. See tähendab, et oleme hästi hakkama saanud ja algusest peale valitud eesmärki aidata inimesed võimalikult kiiresti iseseisvale elule on õnnestunud täita.
Sotsiaalkindlustusamet on koostöös erasektoriga taganud ajutise majutuse enam kui 23 000 inimesele, kes on riigi pakutud majutust kasutanud keskmiselt 1,5 kuud – enam kui poole lühem aeg lubatud neljast kuust. Lisaks ajutisele majutusele pakub riik psühhosotsiaalset kriisituge ning samu teenuseid (nt tööturuteenused) ja toetusi, mida saavad ka meie enda inimesed. Saadud toe kõrval hindavad sõjapõgenikud kõrgelt eesti keele oskust – Tartu Ülikooli küsitlusuuringu andmetel 63% juba õpib eesti keelt (pooled kursustel, pooled iseseisvalt) ning veel 30% plaanib keelt õppima asuda.
Vaatamata suurele väljakutsele, mille sõjapõgenike vastuvõtmine sotsiaalsüsteemile esitab, on teenused olnud tõrgeteta tagatud kõigile Eesti elanikele.
COVIDi pandeemia saadi kontrolli alla, ühiskonda on õnnestunud uuel viirushooajal avatuna hoida ja luua ka Eestis vaktsiinikindlustus
2022. aastal valmis COVID-19 valmisolekukava, mis keskendub eesmärgile hoida viirushaiguste hooajal ühiskond lahti ja tagada lastele võimalus käia koolitundides kohal terve õppeaasta jooksul. Eestisse on jõudnud ka koroonaravim Paxlovid ja töö käib selle nimel, et ravim võimalikult kiiresti apteekidesse jõuaks. Haiglas olevatele riskirühma patsientidele on ravim kättesaadav 1. jaanuarist. COVID-19 vaktsiinid on olnud Eesti elanikele ja Eestis ajutiselt elavatele inimestele tasuta kättesaadavad 2022. aastal. Kuigi me teame juba COVID-19 haigusest ja selle levikust päris palju, siis on endiselt väga keeruline prognoosida haiguse levikut 2023. aastal. Selleks, et COVID-19 vastane vaktsineerimine oleks vajadusel tasuta kättesaadav Eesti elanikele ja Eestis elavatele inimestele ka 2023. aastal, lisati COVID-19 vastane vaktsineerimine riiklikusse immuniseerimiskavasse.
Koroonavaktsineerimise avalik debatt andis kevadel võimaluse luua koos kaua oodatud patsiendikindlustusega ka vaktsiinikindlustuse. Esimese seitsme kuuga on vaktsineerimise tõttu raske tervisekahju saanud inimestele hüvitistena makstud üle saja tuhande euro. 2024. aasta juulist jõustuv patsiendikindlustus omakorda seab nõuded patsiendiohutuse korraldusele, toetab seeläbi ohu- ja kahjujuhtumite ennetamist ning kehtestab ka patsiendile kahju hüvitamise alused. Lisaks, võtsime tänavu riigikantseleilt üle COVID-19 kriisijuhtimise ning aasta lõpuks lõime käed teadusnõukojaga, kes seni on töötanud riigikantselei juures. Tuleva aasta lõpuni annab teadusnõukoda tõenduspõhist nõu sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna kriisijuhtimise tiimile.
Sotsiaalministeeriumi senisele tööle ja professionaalsele õigusloomele andis kinnituse ka Riigikohtu 31.10.2022 otsus nr 5-22-4, milles leiti, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse normid, mis võimaldasid valitsusel koroonaepideemia ajal kehtestada koroonapassi nõude, olid põhiseadusega kooskõlas.
Hooldekodukoht muutub kättesaadavamaks ja lapselastel ei ole enam vanavanemate ülalpidamiskohustust
Sotsiaalministeeriumis enam kui poolteist aastat ette valmistatud üldhoolduse reformiga muutub hooldekodukoht inimestele paremini kättesaadavaks, hooldusteenus muutub inimesekesksemaks, sh antakse tõuge hooldustöötajate töökoormuse vähendamiseks ja palgatõusuks, ning läbi abivajaduse parema hindamise ja kodus elamist toetavate teenuste võimaldamise ennetatakse hooldusvajaduse süvenemist. Riigikogu kiitis hooldereformi heaks 7. detsembril 2022.
Lisaks, tänavu võttis Riigikogu vastu ka sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega vabastati lapselapsed vanavanemate ülalpidamiskohustusest ja mis tagavad edaspidi puuetega inimestele kiiremini ja terviklikuma abi.
Uus ohvriabi seadus parandab abi kättesaadavust ja toob abi ka mineviku kuritegude ohvriteni
Pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid hakkavad edaspidi saama traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest, mis tähendab, et ka minevikus toimunud kuritegude puhul on võimalik abi saada.
Seksuaalvägivalla kriisiabi, psühhosotsiaalne abi kriisiolukordades, taastava õiguse teenused, vägivalla toimepanijatele suunatud teenused on saanud kõik püsiva rahastuse ja õiguslikud alused. Hädaohus oleva perevägivalla ohvri kaitseks tehtav võrgustikutöö on sõnastatud nüüd seaduses, ja ohvrite jõudmine ohvriabisse muutub hõlpsamaks tänu andmete vahetamise võimalustele eri asutuste vahel.
Raske tervisekahjustuse saanud vägivallakuritegude ohvrite ja vägivalla tõttu hukkunud inimeste ülalpeetavatele ette nähtud kuriteoohvri hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Kahju hüvitatakse kuupalga alammääras, kulusid ei pea tõestama ja piisab politsei tõendist juhtunu kohta. Loe lisa ja vaata ka videost.
Vaimse tervise poliitikal on esmakordselt tugev alus, et edaspidi paraneks abi kättesaadavus – kogukondades vaimse tervise abi pakkumisega alustati juba tänavu
Kaasasime rohkem kui pooled omavalitsused oma elanikele psühholoogilist nõustamist ja muid vaimse tervise teenuseid pakkuma. KOVid said sotsiaalministeeriumi toetusmeetmest vaimse tervise teenuste pakkumiseks 1,1 miljonit eurot, mida kasutati psühholoogilise nõustamiseks, pereteraapiaks ja -nõustamiseks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks, hingehoiuks, grupiteraapiateks lapsevanematele, kogemus- ja leinanõustamiseks, loov- ja mänguteraapiaks.
Septembris kiitis Riigikogu heaks sotsiaalministeeriumi ette valmistatud seadusemuudatused, mis loovad eeldused psühholoogilise abi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. 2023. aasta 1. oktoobrist on kliinilistel psühholoogidel õigus hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiuteenuse osutajatena ning sel moel saab Haigekassa sõlmida otselepinguid (st ilma teraapiafondi vahenduseta) üld- ja eriarstiabist lahus tegutsevate psühholoogilise abi osutajatega. Tänavu valminud esimene rahvastiku vaimse tervise uuring andis põhjaliku ülevaate elanikkonna vaimse tervise olukorrast ja andis ette suuna regulaarse vaimse tervise seiresüsteemi väljaarendamiseks. Aasta lõpuks valmis huvirühmadega heas koostöös sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava, mis annab ülevaate plaanidest vaimse tervise valdkonnas aastatel 2023-2026.
Mitu olulist sammu tervishoiu tööjõu planeerimises
Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on meie tervishoiusüsteemi vundament. Veebruaris sõlmisime kõrgkoolide, erialaliitude, praktikabaaside ja ministeeriumite ühise konsensusleppe õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide koolitusmahtude suurendamiseks ja praktika kvaliteedi tõstmiseks. Seeläbi suurendame õdede põhiõppesse vastuvõtu 700 üliõpilaseni aastas.
Samuti arendame residentuuri võimalusi – suurendasime tänavu residentuuritellimust ja pikendasime nelja residentuuriprogrammi, et tagada inimesele kvaliteetne eriarstiabi. 2022-2023 õppeaasta residentuuris on koos lisakonkursiga täidetud juba 169 õppekohta, mis tähendab, leidus mitmeid varem arstiõppe lõpetanuid, kes nüüd leidsid soovi täiendada teadmisi spetsialiseerumisega. Loe lisa.
Sügisel võttis Riigikogu vastu sotsiaalministeeriumis valminud seadusemuudatused, millega toome tuleva aasta oktoobrist iseseisvateks tervishoiutöötajateks füsioterapeudid, logopeedid ja kliinilised psühholoogid. Loe lisa.
Lõime kogu Euroopas unikaalse, majanduse olukorraga kohanduva töötuskindlustushüvitiste süsteemi
2023.a juulist on Eestil paindlik töötuskindlustushüvitiste süsteem, mis arvestab majanduse olukorraga: pakub keerulistel aegadel töötutele suuremat kindlustunnet ja parematel aegadel motiveerib kiirelt tööle naasma. Kui olukord tööturul on halb ja töötute arv kasvab, makstakse töötuskindlustushüvitist pikemalt. Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea. Automaatselt töötavad valemid töötati välja koostöös rahandusministeeriumi ja Eesti Panga analüütikutega.
Seni on töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltunud üksnes inimese töötuskindlustusstaažist, mistõttu ei pruugi see olla vastavuses samal ajal majanduses toimuvaga.
Innovaatilised algatused
Toiduabi süsteemi tõhustamiseks alustasime vautšerite süsteemi väljatöötamist. Juba 2023. aasta II kvartalis soovime käivitada lahenduse, millega toiduabi vajajad saavad toidukaardiga käia ise poes kaupa valimas ega pea sõltuma riigihanke käigus kokku saanud toidupakist. Kui seni tuleb ostetud toiduabi valmis komplekteerida ja kõigile abivajajatele jagatakse täpselt ühesuguse sisuga pakke, siis tulevikus saab inimene saab ainult toidukaardi, läheb sellega poodi ja ostab ise toitu, mida ta soovib.
Tänavu vastu võetud ligipääsetavuse seaduse toel saavad teatud tooted ja teenused edaspidi kasutatavaks enam kui 150 000 inimesele, kelle igapäevaelu takistavad eri raskusastmega erivajadused. Selle seadusega reguleeritakse kokkuvõtlikult arvutite riistvara- ja operatsioonisüsteemide, makseterminalide, iseteenindusterminalide, interaktiivse andmetöötlusvõimsusega terminalseadmete ning e-lugerite ligipääsetavust. Loe lisa.
Tervisevaldkonnas sai hoo sisse e-teenuste uuendamine. Näiteks on Patsiendiportaal on saamas endale uut, kasutajasõbralikumat ilmet. Samuti alustasime spetsialistidele suunatud töölaua loomisega, et tuua kliinilised andmed mugavalt ühte vaatesse ning võimaldada ka sama mugavat andmete kogumist. Digilahenduste arendajatele valmis Tervisekassa, sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse koostöös teejuht infoga, mida tuleb erinevates etappides arvesse võtta.
Kehtestasime sotsiaalministeeriumis hübriidtöö põhimõtted, mille aluseks on lähenemine, et töö tegemise kohast on tähtsam, et kokku lepitud tulemused on tähtajaks ja professionaalselt saavutatud. Meie inimesed saavad töötada liikuvalt ja paindlikult, otsustades ise, kus nad töötavad. Hübriidtöö põhimõtted tuginevad sotsiaalministeeriumis välja töötatud kaugtöö reeglitel, mille Riigikogu kehtestas tänavu ka uue töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse osana.
Valmis lapse saamise sündmusteenuse I etapp. Tulevane ja värske lapsevanem leiavad edaspidi lapse saamisega seonduvatele küsimustele vastused riigiportaalist.
Avatum ja tõhusam riik
Panustasime KOVide finantsautonoomia tõstmisesse, mille tulemusel liiguvad mitmed teenused – asendus- ja järelhooldus ning matusetoetus – senise toetusfondi asemel omavalitsuste tulubaasi. 2024. aastast liiguvad KOVide tulubaasi ka hooldereformi rahastamiseks ette nähtud vahendid. See muudab KOVide jaoks rahakasutuse senisest paindlikumaks ja suurendab ka tulumaksu täiendava laekumise kaudu valdkonna eelarvet, mis omakorda võimaldab pakkuda inimestele rohkem abi ja panustada ka teenustesse, mis nt lapse või vanemaealise asutusse paigutamist ennetavad.
Tänavu ette valmistatud ja Riigikogus vastu võetud psühholoogilise ravi seadusemuudatused võimaldavad alates 2024. aastast Eesti Haigekassal sõlmida otselepingud psühholoogilise ravi, füsioteraapia ja logopeedilise ravi osutajatega. Seeläbi kaob vajadus kasutada esmatasandil vaimse tervise abi pakkumiseks nn teraapiafondi, mille administreerimise arvelt vabaneb nii kulusid kui ka märkimisväärselt perearstide tööaega.
Hindasime riikliku pensionikindlustuse murekohti ja pakkusime välja alternatiive kehtivale pensionisüsteemile, eesmärgiga vähendada vaesust ja tagada süsteemi jätkusuutlikkus. Loodud on oluline tõenduspõhine alus, mille põhjal on võimalik pidada avalikku debatti ning poliitikutel teha otsuseid pensionisüsteemi tuleviku kohta. Loe lisa.
Kõikide uue perioodi välisvahendite kasutamisel oleme sihiks seadnud silmas pidada kliimasõbralikkust.
Riigireformi protsessi tulemusel liiguvad Tervise Arengu Instituudist mitmed tervishoiuteenused Eesti Haigekassasse, sh juba 1. jaanuarist 2023 on üle antud alkoholi sõltuvusravi teenus ja alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus. Jaanuaris võtab Sotsiaalkindlustutusamet Tervise Arengu Instituudilt üle lastekaitsetöötajate ja asendushoolduse valdkonna koolituste korraldamise teenused. Terviseamet on lõpetanud toiduvaldkonna laborianalüüside tegemise, millega dubleeriti seni Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tööd. Seni Terviseameti hallatud vaktsiinilaod on üle antud Eesti Haigekassale, kes ostab teenust edaspidi sisse erasektorilt. Lisaks on valminud ülevaade võimalustest haldusala kinnisvara tõhusamaks kasutamiseks, mis on alus edasistele otsustele tuleval aastal.
Tervise valdkonnas valmistati ette muudatused, mille tulemusena alates 01.01.2023 hakkab Terviseameti asemel Eesti Haigekassa tegelema riiklikult hangitud immuunpreparaatide väljastamise, jaotamise, veo ja säilitamisega kuni tervishoiuteenuse osutajani. Terviseametist Eesti Haigekassasse üleantavate tegevuste arvelt saab Terviseamet edaspidi paremini viia ellu põhiülesandeid nagu vaktsineerijate nõustamine, järelevalve immuniseerimiskohtade ja -kava täitmise üle ning nakkushaiguste ennetamine.
Otsime aktiivselt energiakasutuse optimeerimise kohti, sh osalesime ministeeriumide ühishoone energiasäästu programmis, mille käigus vähendati kontoriruumides temperatuuri, suleti mitu sotsiaalministeeriumi kasutuses olevat korrust ja kasutati paindlikke hübriidtöö võimalusi. Novembrikuise katseprojektiga säästsime ühiselt energiakulusid 19MW.
Järgisime hoolega lobistidega suhtlemise hea tava reegleid, mille tulemusel oleme Justiitsministeeriumi ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti analüüsi järgi kõige eeskujulikum lobikohtumistest teavitav riigiasutus ning saime läbipaistva poliitikakujundamise tunnustuse.
Kaasasime valdkonna jaoks olulise institutsiooni – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku – konkursi korraldamisse esmakordselt laiapõhjalise ekspertkomisjoni mh sihtrühmade esindajatest. Ekspertkomisjoni kuulusid Eesti Puuetega Inimeste Koja, võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna strateegiliste partnerite, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse ja soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esindajad.
Teisi olulisi saavutusi ja algatusi
1. septembrist 2022 on Eesti inimestele kättesaadav perelepitusteenus, mille saamiseks piisab sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali kaudu taotlemisest. Perelepituse tulemusel on eesmärk jõuda lapsevanemate vahel sõlmitud vanemluskokkuleppeni. Loe lisa.
Üldhooldekodude toimepidevuse ja energiatõhususe tõstmiseks töötasime välja välja 5,5 miljoni eurose eelarvega investeeringumeetme ning hooldekodude hinnatõusu pidurdamiseks täiendavalt 4,3 miljoni euro suuruse energiahinna kallinemist leevendava toetuse, mis aitab ohjata hinnatõusu ööpäevaringsel üld- ja erihoolekandeteenusel elavatele inimestele ja nende lähedastele.
Oluline samm toimepidevuse tagamisel – elanikkonna ravimivaru loomine. Koostöös ravimiameti, ravimivaldkonna ekspertide ja Eesti Varude Keskusega (EVK) panime aluse apteegiravimite riikliku varu moodustamisele. Aasta lõpuks on EVK-l pakkumised 104-le ravimile, kokku on plaanis 2023.a suveks moodustada moodustada jaeapteekides müüdavate käsimüügi- ja retseptiravimite ühe kuu varu toimeainepõhiselt 165 Eestis enimkasutatava ravimiga. Varusse kuuluvate toimeainete nimekirja kinnitas tervise- ja tööminister ning tulevikus hakatakse seda regulaarselt üle vaatama. Loe lisa.
Kutsehaiguste loetelus on nüüd ka psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigused, mis tähendab, et töötajal tekib võimalus nõuda tööandjalt hüvitist, kui terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist.
2022. aastal laiendati tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma, alates sellest sügisest on võimalik tasuta gripi vastu vaktsineerida ka 60-65 aastastel, väikelastel, rasedatel ja gripi riskirühma kuuluvatel alaealistel. Nakkushaiguste vastu vaktsineerimine vähendab riski raskeks haigestumiseks.
Alates 2022. aastast on opiodide üledoosist põhjustatud surmade vähendamiseks võimalik naloksooni välja kirjutada ka retseptiõigusega õel. Naloksoon on tõhus ja ohutu opioidide antidoot. Naloksoon ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka ning sellel puudub kuritarvitamise oht.
Teisele lugemisele on Riigikogus õudnud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust, samuti viiakse seaduse sätted kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine).
Sotsiaalministeeriumi tellimisel valmis uuring „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“, mille eesmärk oli anda teadlaskonna hinnang mitteioniseeriva kiirguse, sh mobiilside 5G võimalikest mõjudest tervisele ning teha ettepanekud mitteioniseeriva kiirguse nõuete ajakohastamiseks ning lisaks mõõta raadiokiirguse tasemeid Eestis. Uuringus tehtud ettepanekuid kaalutakse ja arvestatakse järgnevatel aastatel poliitika ja õigusruumi nüüdisajastamisel.
2022 aastal jõudis Riigikokku joogivee direktiivi ülevõtmiseks ettevalmistatud veeseaduse muutmise eelnõu, eelnõu arutelud jätkuvad 2023 aastal. Eelnõu eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ning tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda.
Lõime töötervishoiuarstidele mõeldud mahuka teaduspõhise käsitlusjuhendi, mis ühtlustab ja lihtsustab arstide tööd. Tegemist on sisuliselt ainsa omataolise teadusele põhineva juhendiga töötervishoiuarstidele maailmas.
Töötamisega seotud reeglitesse jõudsid mitu olulist paindlikkusega seotud muudatust. Näiteks on nüüd töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kirjas tööandja ja töötaja õigused ja kohustused ohutu töökeskkonna tagamiseks kaugtööl. Töölepingu seadusest leiab nüüd uue mõistena iseseisva otsustuspädevusega töötaja, kelle töö võimaldab tal oma tööaega ise korraldada, sest talle ei kehti enamik töö- ja puhkeaja reegleid. Iseseisva otsustuspädevusega töötajad võivad olla näiteks mõned raamatupidajad, teadlased, tõlgid või juristid. Samuti on IKT-teenustega tegelevatele töötajatele loodud paindlikumad koduse valveaja reeglid.
Kaasasime tervishoiu tööjõu planeerimisse ja kvalifikatsiooni arendamisse rahvusvahelist kompetentsi ning alustasime eriõdede õiguste laiendamisega.
- 2022.a novembris alustasime alustati Euroopa Komisjoni rahastusel projektiga, mille eesmärk on analüüsida ja profileerida Eesti tervishoiutöötajate õppekavades digipädevused ning nende õpetamine;
- Sõlmisime pea aasta pikkuse taotlemise tulemusel EU4Health meetme kaudu grandilepingu tervishoiu tööjõu planeerimise raamistiku ja prognoosimudeli arendamiseks mõeldud EL riikide ühisprojektile HEROES. Tervishoiu tööjõu pideva puuduse ning elanikkonna vananemise taustal on oluline mõista kõikide osapoolte (valitsemisasutused, haridusasutused, erialaseltsid) rolli planeerimises ning arendada koostööd üha kiiremini muutuvas töökeskkonnas – selleks on vajalik kirjeldada raamistik ja tegevuskava muudatuste elluviimiseks ning ajakohastada prognoosimudelid.
- Eriõdede õiguste laiendamisega tagame patsientidele parema juurdepääsu tervishoiuteenustele. Selleks viib Eesti Haigekassa läbi pilootprojekti erinevates haiglates, et hinnata eriõdede tegevusi ja võimalikke töökorralduslikke muudatusi. Eriõdedele iseseisvate vastuvõttude tegemise õiguse andmine võimaldab tagada patsientidele parema juurdepääsu tervishoiuteenustele, rakendada tervishoiutöötajate ressursse optimaalselt ja arendada õendusabiteenuste kvaliteeti.
Eestis jõustusid mitmed Euroopa tasandil ajakohastatud kliiniliste uuringute, veterinaarravimite ja meditsiiniseadmete regulatsioonid, eesmärgiga parandada nende kättesaadavust, suurendada ohutust ja toetada innovatsiooni. Lisaks on haiglates loodud võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid ning ajakohastatud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise nõuded
Lõpusirgele on jõudnud ravimipoliitika alusdokumendi „Ravimipoliitika 2030“ koostamise protsess. Ravimipoliitika eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist. Dokument kinnitatakse ministri käskkirjaga 2023. a jaanuaris. Uuel aastal jätkame rakendustegevuste kokku leppimisega ning alustame nende ellu viimist.
Mis jäi saavutamata?
2022.a märgiline „mitte-saavutus“ on kindlasti otsus jätta eurorahata Tallinna Haigla projekt, mistõttu on palju teadmatust Põhja-Eesti piirkonna jaoks olulise terviselinnaku rajamise tuleviku kohta.
Plaanitud mahus ei õnnestunud erinevatel põhjustel saavutada riigireformiga kavandatu. Selleks, et riik pakuks integreeritud teenuseid ja toimiks tõhusalt ka meie valdkondades, tuleb selle suunaga kindlasti jätkata. Ka tänavused Ukraina sõja mõjud, energiahindade kallinemisest tõukuvad toimetulekuraskused on meile näidanud, kui oluline on muutlikus keskkonnas teenuste ja kriisijuhtimise ühtlane korraldus.
Detsembri seisuga on veel Riigikogu menetluses nt sooduspensionide reformimise eelnõu, mille vastuvõtmise osas oleme siiski lootusrikkad, ja väga oluline rahvatervishoiu seadus.
Viimati uuendatud 29.12.2022