Meie ühiskond sageli ei arvesta LGBT+ inimestega. Mõnikord teadmatusest, mõnikord mitte, kiputakse LGBT+ inimeste eluteele seadma lisatakistusi. Segu teadmatusest ja väärarusaamadest võivad viia tõsiste tagajärgedeni. Need võivad omakorda seada ohtu LGBT+ inimeste turvatunde. 2019. aastal läbi viidud uuringu järgi koges viimase aasta jooksul ahistamist enam kui 40% Eesti LGBT+ inimestest. Kusjuures vaid 7% füüsilise- või seksuaalse rünnaku ohvriks langenud LGBT+ inimestest teavitas juhtunust politseid. Kuna oma elukaaslasega käest kinni hoidmine muudab samast soost paarid nähtavaks, siis on neil paraku ka suurem tõenäosus langeda ahistamise või vägivalla ohvriks. Seetõttu vältis ligemale 65% vastanutest seda niivõrd igapäevast füüsilist lähedust.
Pride ehk uhkus on sõnum sellest, et me kõik oleme oma mitmekesisuses olulised. Lihtsalt seepärast, et me oleme olemas. See sõnum ei ole oma aktuaalsust kaotanud ka täna, 50 aastat peale esimest LGBT+ paraadi.
Sarnaselt Nõukogude Eestile, oli ka Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav. Laialt oli levinud vägivald ja LGBT+ inimeste ahistamine. 1969. aasta juunis tegi New Yorgi politsei rutiinse haarangu populaarsesse geibaari Stonewall, millest kujunes ootamatult mitmepäevane mäss. Stonewalli olulisimaks tagajärjeks oli uut moodi aktivismi teke. Varem olid LGBT+ inimesed püüdnud ebaõnnestunult sobituda ühiskonda, mis ei tahtnud neile ruumi teha. Gei vabastusliikumise eestvedamisel nõudsid aga LGBT+ inimesed ühiskonnalt endale ruumi tegemist. Mitte LGBT+ inimesed, vaid ühiskond peab muutuma. LGBT+ inimesi innustati loobuma häbist ja enda varjamisest ning olema enda üle uhked.
Stonewalli mässu tähistamiseks korraldatakse üle maailma LGBT+ paraade. Kakskümmend aastat tagasi jõudis see traditsioon ka Eestisse. 2004-2007 korraldati Tallinnas igasuviseid LGBT+ kultuurifestivale, mis kulmineerusid Vanalinnas toimunud LGBT+ paraadiga. Toona kasvanud LGBT+ inimeste nähtavuse tulemusena sai laiema hoo sisse avalik arutelu LGBT+-teemadel. See lõi pinnase olulistele ühiskondlikele arengutele, mille osasid positiivseid tulemusi oleme juba näinud.
LGBT+ inimesena rõõmustan, et viimase kümne aastaga on Eestis toimunud mitmeid märkimisväärseid muutusi. Eesti elanikud on hakanud ajaga suhtuma üha positiivsemalt LGBT+ inimestesse ja nende võrdsemasse kohtlemisse. Riik on ette võtnud mitmeid olulisi algatusi, mille vilju saame täna maitsta. Kooseluseadusega tunnustas riik samast soost paaride loodud peresid, tagades neile esimest korda õigusliku kaitse. Strateegilise partnerluse raames on riik aastaid võimestanud LGBT+ teemadega tegelevaid huvikaitseorganisatsioone. Püsiv rahastus on aidanud neil enda pädevust tõsta ja seeläbi olla riigile võrdväärne partner. Tugevad inimõiguste eest seisvad huvikaitseorganisatsioonid aitavad riigi ja laiemalt kogu ühiskonnaga koos kaasavamat ühiskonda luua.
Käesolev juuni on LGBT+ inimestele mitmes mõttes eriline. Riigikokku on jõudnud abieluvõrdsuse eelnõu, mis on tänaseks jõudnud juba läbida ka esimese lugemise. Sama eelnõuga soovitakse lõpetada aastaid kestnud kooseluseaduse rakendamise saaga. Hiljuti ametisse asunud valitsus soovib muuta karistusseadustiku vaenukõne regulatsioon päriselt kasutatavaks. Kuna sageli satub vaenu sihtmärgiks LGBT+ kogukond, on see samm väga oluline ka LGBT+ inimestele. Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis on ka soov ühtlustada võrdse kohtlemise seaduse poolt pakutav kaitse diskrimineerimise korral. Täna on selles loodud omamoodi tunnuste hierarhia, kus osade tunnuste alusel diskrimineerimise korral on inimesed rohkem kaitstud kui teiste puhul. Need tegevused aitavad ehitada LGBT+ kogukonnaga enam arvestatavamat Eestit. Äsja mainitud arengud ei ole tulnud tühjalt kohalt, vaid on LGBT+ inimeste ja riigi pikaajalise koostöö viljad.
Juuni teisel nädalal naaseb Baltic Pride Tallinna. Kolme Balti riigi vahel rändav LGBT+ kultuurifestival keskendub sel aastal solidaarsusele. Sõnumiga üks kõigi ja kõik võrdsuse eest rõhutakse, et LGBT+ kogukond ei ole pride’il üksi. Sinna on oodatud osalema kõik, kes soovivad ehitada kaasavamat ja üksteisest lugupidavamat ühiskonda. 10. juunil toimuval paraadil marsib esimest korda LGBT+ kogukonnaga solidaarselt Sotsiaalministeerium. Sellega näitame enda lugupidamist LGBT+ inimestesse. Sotsiaalministeeriumi missiooniks on kujundada Eestis elukeskkond, kus inimestel on võrdsed võimalused inimväärseks eluks. See on Eesti, kus LGBT+ inimesed on väärtuslikud ja väärtustatud.
Viimati uuendatud 10.07.2025
