Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Euroopa Regionaalarengu Fond

Sotsiaalministeeriumi (Rakendusasutuse) välja töötatud toetuse andmise tingimused (käskkirjad, määrused) rakenduskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames on Sotsiaalministeerium vastutav seitsme meetme tegevuse eest:

2.4.1  Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine


Perioodil 2014–2020 said SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum taotleda toetust piirkondlike haiglate, kui pädevuskeskuste, hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimiseks. Projektide elluviimise raames kaasajastati 21 raviüksust, sh patoloogiakeskus, päevaravi keskuse hemodialüüsi üksus, onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku ja sisehaiguste kliiniku päevaravi osakond, hematoloogiakeskuse palatiosakond, keemiaravi palatiosakond, nefroloogia palatiosakond ning SA TÜK laste- ja kõrvakliinik, patoloogia labor, kiiritusravi ja sisehaiguste palatiüksused.

Otsus toetada Põhja-Eesti Regionaalhaigla  ja TÜ Kliinikumi raviüksuste rajamist tugines Rahvastiku tervise arengukavale 2009–2020, mille rakendusplaanis toodud investeerimisprojektid on Vabariigi Valitsus kinnitanud. 3 projekti elluviimist toetati ERFi kaudu 54,7 miljoni euro ulatuses, millele lisandub toetuse saaja omafinantseering vähemalt 50%.

TAT "Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine"

2.4.2 Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused


Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetati tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil 2014–2023 ehitatud või rekonstrueeritud 54 esmatasandi tervisekeskust ning toetatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel SA Hiiumaa Haigla rekonstrueerimist esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks.

Lisaks esmatasandi tervisekeskuste loomisele toetati käesolevast meetmest toetuse andmise tingimuste käskkirjade alusel peremeditsiini tarkvara analüüsi ja arendamist ning terviseportaali analüüsi ja arendamist. 

Meetme tegevuse eelarve kokku oli 90,1 miljonit, millest EL toetus moodustas 68,6 miljonit eurot, riiklik kaasfinantseering 580 tuhat eurot ning lisandus toetuse saajate abikõlblik omafinantseering 20,95 miljonit eurot.

Meetme tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.


Toetuse andmise eesmärk oli parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu.

TAT tegevuskava koosneb:

  1. analüüs, mille raames selgitatakse koos lõppkasutajatega välja optimaalsed vajadused infosüsteemile lähtuvalt ärivajadusest; 
  2. teostatavusanalüüsist, mis võrdleb eelneva analüüsi tulemusi praeguse olukorraga ja toob välja vajadustele vastava infosüsteemi suunas liikumise teekaardi;
  3. tarkvaraarendusest, et võimaldada kasutusel oleval tarkvaral vastata paremini lõppkasutajate vajadustele.

TAT elluviija oli MTÜ Eesti Perearstide Selts.

Toetuse andmise eesmärk oli parandada olemasoleva patsiendiportaali kasutusmugavust ja laiendada pakutavaid funktsionaalsusi, et portaal toetaks maksimaalselt inimesi nii tervise säilitamisel kui ka ravis, arendades selle saavutamiseks välja uuendatud disaini ja identiteediga ning mugavat kasutuskogemust pakkuva üleriigilise terviseportaali.

TAT tegevuskava koosneb kahest tegevusest:

1) terviseportaali arendamiseks vajalike ettevalmistustööde ja analüüside tegemine;

2) terviseportaali arendamine.

TAT elluviija oli Tervise Arengu Instituut kuni 31.07.2022, alates 01.08.2022 Eesti Haigekassa, partneriks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), alates 01.08.2022 Tervise Arengu Instituut.

Toetuse andmise eesmärk oli rekonstrueerida Hiiumaa haigla hooned (sh peahoone) ja luua Hiiumaa esmatasandi tervisekeskus, et tagada Hiiumaa tervisekeskuse tõmbepiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Eesmärk oli toetada nii esmatasandi tervisekeskuse ja selle teise tegevuskoha taristu rajamist Hiiumaa tõmbekeskustes kui ka haigla peahoone rekonstrueerimist, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ja edendades sotsiaalset kaasatust.

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetus oli 7,43 miljonit eurot.

TAT elluviija oli SA Hiiumaa Haigla.

Tervisekeskuste II taotlusvoor (lõppenud)

2018. aasta aprillist kuni juulini oli avatud taotlusvoor, kus kohalikud omavalitsused, üldarstiabi osutamise tegevusloa omajad, haiglavõrgu arengukavasse kuuluva eriarstiabi osutamise tegevusloa omajad ja eriarstiabi osutamise tegevusloa omajad said taotleda toetust esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks ning Viljandi maakonnas asuv HVA haigla maakondliku tervisekeskuse loomiseks. Kokku laekus 5 esmatasandi ja 1 maakondliku tervisekeskuse projekti taotlust, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega investeeringute kavas. Valmis 4 tervisekeskust ning TAT käskkirja alusel toetust saanud Hiiumaa haigla projekt. Projektide toetuse summa oli 11,8 miljonit eurot.

II taotlusvoorus oli taotlemine üheetapiline. Taotlus koos sinna juurdekuuluvate dokumentidega esitati struktuuritoetuse registri kaudu: https://etoetus.struktuurifondid.ee  

TAT "Tervisekeskuste kaasajastamine"

Tervisekeskuste I taotlusvoor (lõppenud)

2016. aasta esimeses pooles oli avatud taotlusvoor, kus kohalikud omavalitsused, üldarstiabi osutamise tegevusloa omajad, haiglavõrgu arengukavasse kuuluva eriarstiabi osutamise tegevusloa omajad ja eriarstiabi osutamise tegevusloa omajad, kellega koos samal taristul või kellele kuuluval taristul osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja, said taotleda esmatasandi tervisekeskuse ja selle teise tegevuskoha ehitamise ja rekonstrueerimise toetamist ERF-ist. 

Toetuse taotlemine toimus kahes etapis. Esimese etapi taotluste põhjal koostas Sotsiaalministeerium investeeringute kava, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 8.09.2016, kavasse kantud projektid said toetuse saamiseks esitada taotlused rakendusüksusele kuni 8.03.2017. Kokku laekus 56 taotlust, millest vastavaks tunnistati ja rahuldamise otsuse said 55 projekti. Esimese taotlusvooru projektidel oli võimalik taotleda toetust projekti kallinemisel vastavalt toetuse andmise tingimustes sätestatud korrale. Valmis 50 projekti, mille toetuse summa oli 56,8 miljonit eurot.

Vajalikku infot võib lisaks leida ka www.struktuurifondid.ee kodulehel. Seal on leitavad ka perioodi 2014-2020 läbivad õigusaktid, millele meetme tegevuse määrustes ja käskkirjas on viidatud.

TAT "Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine"

2.4.3 Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas


Meetme tegevuse eesmärk on viia lõpule SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) taristu kaasajastamine. Toetati pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamist riskipiirkonnas, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Eesmärk oli 2023. aastaks ehitada või rekonstrueerida vähemalt 11 raviüksust.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastati meetme tegevuse eelarvest kokku 32,4 miljoni euro ulatuses, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetus on 23,3 miljonit eurot ja millele lisandub toetuse saaja (IVKH) omafinantseering 9,1 miljonit eurot.

Meetme tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine

Meetme tegevusest toetati erihoolekande teenusekohtade loomist (sh peremajade ehitamist) psüühilise erivajadusega inimestele, et pakkuda paremaid elamis-, õppimis- ja töötamistingimusi. Loodud kohtadel saab inimene elada võimalikult tavapärast elu.

Erihoolekandeasutuste kaasajastamiseks oli perioodi 2014-2020 vahenditest ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastust 47,2 miljonit eurot, millele lisandus 5,9 miljonit riiklikku kaasfinantseeringut. 2023. aastaks plaanitakse vähendada suurte ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenusekohti ja asendada need väiksemate, kuni 30-kohalistes teenuseüksustes olevate teenusekohtadega. Kokku loodi 1644 kvaliteetset teenuskohta, millest reorganiseeriti 1145 teenuskohta ning loodi 499 uut teenuskohta. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastati meetme tegevuse eelarvest 46,78 miljoni euroga.

Meetme tegevuse rakendusüksus oli Riigi Tugiteenuste Keskus.

Toetuse andmise eesmärk oli lõpetada AS-i Hoolekandeteenused hallatavas Võisiku Kodus institutsionaalse erihoolekandeteenuse osutamine. Selleks reorganiseeriti 114 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta ja kuus autismispektri häiretega täiskasvanutele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta.

TAT elluviija oli AS Hoolekandeteenused. 

Avatud taotlemine (2 taotlusvoor, lõppenud)

Toetati uute erihoolekande teenusekohtade taristu ehitamist, rekonstrueerimist, ostmist või renoveerimist ning seniste Valkla Kodu ja Viljandi haigla ööpäevaringse erihooldusteenuse üksuste reorganiseerimist. Kokku reorganiseeriti 154 ebastabiilse remissiooniga ja kohtumääruse alusel teenusel olevate isikute ööpäevaringse hoolduse teenuskohta ning loodi 301 uut ööpäevaringse, kogukonnas ja toetatud elamise, igapäevaelu ja töötamise toetamise, intervallhoolduse teenuse kohta. Toetust sai 17 projekti, millest ellu viidi 16. 

TAT "Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine"

Investeeringute kava (1. taotlusvoor, lõppenud)

Vabariigi Valitsus kinnitas 12. jaanuaril 2017. a investeeringute kava, mille põhinimekirjas oli 10 projekti seoses seniste suurte asutuste reorganiseerimisega ning 10 projekti uute kogukondlike teenusekohtade rajamiseks. Toetust said 20 projekti, ellu viidi 18. Kokku loodi 1069 teenusekohta, sh reorganiseeriti 871 ja loodi 198 kogukonnas, toetatud elamise, igapäevaelu toetamise ja intervallhoolduse teenuse kohta.

Vajalikku infot võib lisaks leida ka www.struktuurifondid.ee kodulehel. Seal on leitavad ka perioodi 2014-2020 läbivad õigusaktid, millele meetme tegevuse määruses on viidatud.

TAT "Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine"


2.5.2 Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine

Meetme eesmärk on toetada vähemalt 2000 puudega inimese kodu kohandust nende vajadustele vastavaks. 45 eluruumi kohandati katseprojekti raames, kus toetuse saajaks oli Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja partneriks Tallinna Linnavalitsus. Vähemalt 1955 eluruumi kohandatakse põhiprojekti raames ajavahemikus 2018 - 2023. 

2018 aastal väljakuulutatud toetuste taotlusvoorus kohalikele omavalitsustele taotleti toetust 1,98 mln euro ulatuses 456 kodu kohandamiseks. 2019. aastal väljakuulutatud toetuste taotlusvoorus taotleti toetust 5,15 mln euro ulatuses 1229 kodu kohandamiseks. 2020. aasta jaanuaris väljakuulutatud toetuste taotlusvoorus taotleti toetust 1,8 mln euro ulatuses 500 kodu kohandamiseks. 2021. aasta detsembris väljakuulutatud toetuste taotlusvoorus taotleti toetust 438 207 euro ulatuses 142 kodu kohandamiseks.

Toetuse taotlejaks on kohalikud omavalitsused, et nad saaksid toetada puudega inimesi nende kodude kohandamisel ja arendada välja puudega inimestele eluruumide kohandamise teenuse. Euroopa Liidu toetus on maksimaalselt 85% ja kohaliku omavalitsuse omaosalus 15% kohanduse maksumusest.  

Toetatavaks tegevuseks on eluruumi kohandamine liikuvuse (sh sissepääsu kohandamine, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee kohandamine ning hoone, selle territooriumile sissepääsu ja piirde kohandamine), personaalse hügieeni ja köögitoimingute parandamiseks. Taotlusvooru korraldab Riigi Tugiteenuste keskus. Nõustab ka Sotsiaalkindlustusamet

Toetuse andmise tingimused: Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine.

4.6.1 Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid

Meetme tegevuse tulemusena on Eestis suurenenud tervishoiuteenuste osutamise vajadusest tingitud kriisidele reageerimise suutlikkus, tagades COVID-19 puhanguga toimetulekuks vajaliku varustuse ja meditsiiniseadmed ning piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke vahendeid. Selleks soetatakse 36 426 202 isikukaitsevahendit, 122 890 liitrit desinfitseerimisvahendit, 75 hingamisaparaati ja tehakse 54 855 testi.

Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme tegevuse eelarvest kokku 21,99 miljoni euro ulatuses (ERF).

TAT toetuse saajaks on Sotsiaalministeerium, TAT tegevusi viivad partneritena ellu Terviseamet, Rahandusministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum.

Meetme tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

12.3.3 Personaalmeditsiini rakendamine Eestis 
Meede 12.3: Avalike teenuste pakkumise arendamine. 

Projekti juhib ja TAT toetuse saaja on Tervise Arengu Instituut.

Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse elluviidavate tegevuste eesmärk on personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. Tervisetehnoloogiate arendamise käigus keskendutakse personaalmeditsiini innovaatiliste lahenduste loomisele ja juurutamisele eesmärgiga teha tervishoiutöötajatele kättesaadavaks lisatööriist inimestele parema tervishoiuteenuse osutamiseks ja rahvatervise edendamiseks. Tervisetehnoloogiate arendamise teine sihtrühm on Eesti elanikud, kelle teadlikkust tervisest ja terviskäitumisest suurendatakse parema teenusepõhise info jagamisega geenikaartide ja teiste tervisenäitajate tulemustest.

Peamised tegevused:

  • Luuakse personaalmeditsiini IT-lahendus, mis võimaldab geeniandmed tuua tervise infosüsteemi ehk tervishoiuteenuste osutamisse ning võimaldab geeniandmete integratsiooni ja analüüsi teiste terviseandmetega. Loodav lahendus võimaldab geneetilise info haldust ja kasutust krooniliste haiguste ennetuseks ja efektiivsemaks raviks. Tulevikus tekivad tööriistad näiteks sõeluuringutesse kaasatavate elanikkonnagruppide täpsemaks valimiseks. Tegevuskava täitmise käigus korraldatavad koolitused suurendavad tervishoiutöötajate teadlikkust geneetika valdkonnast ja kasvab personaalmeditsiini rakendamine tervishoiupraktikas.
  • Arendustööde käigus keskendutakse personaalmeditsiini IT-lahenduse viie osa (nõusolekute infosüsteem, geneetiliste andmete infosüsteem, riskimudelite halduse ja seire keskkond, personaalmeditsiini arvutuskeskkond, personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond, ja liidestus) valmimisele eesmärgiga teha tervishoiutöötajatele kättesaadavaks lisatööriist inimestele parema tervishoiuteenuse osutamiseks ja rahvatervise edendamiseks. Farmakogeneetiliste soovituste keskkond on osa personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkonna arendustööst. Suurendatakse inimeste teadlikkust tervisest ja tervisekäitumisest tervisetehnoloogia arendamise tulemusel jagatava teenusepõhise infoga.

Viimati uuendatud 23.04.2024